KOV-d loodavad riigikohtu lahendist kaitset ülejõukäivate ülesannete eest

Riigikohus võttis Tallinna linnavolikogu kaebuse vaagimise järel täna vastu otsuse, et Eesti kohalike omavalitsuste rahastamise kord on põhiseadusvastane. Põhiseadus sätestab, et riiklike kohustuste täitmise kulud tuleb katta riigieelarvest ja seadused peavad eristama riiklike kohustuste täitmiseks ette nähtud raha kohaliku elu küsimuste lahendamiseks mõeldud rahast.

Sisuliselt tähendab see seda, et kaht erinevat liiki ülesannete jaoks peavad valdadele ja linnadele olema antud kaks eraldiseisvat rahakotti. Kuna kehtiv omavalitsuste rahastamise korraldus nendele nõuetele ei vasta, tunnistas riigikohus selle põhiseadusvastaseks.

Tartu abilinnapea Karin Jaanson, kuidas riigikohtu otsust hindate - kas see on kohalikele omavalitsustele kasulik?

Riigikohtul on õigus, sest tõesti on tarvis teada, mis on riiklikud ülesanded ja kuidas rahastamine toimub, kuid kohalike omavalitsuste puhul (ja ilmselt põhjus, miks Tallinn selle kaebuse esitas) on see, et tulubaas ei kata kulutusi. Rahakotid võiks ka lahku jagada, see ei ole halb mõte, aga see ei lahenda probleemi, et ülesandeid on oluliselt rohkem kui tulusid. 

Kas loodate riigikohtu otsusest olukorra paranemist?

Hea oleks, kui saaks nüüd määratleda, et kui tehakse kärpeid, siis seda tehakse kindla funktsiooni arvelt - kas riigi või omavalitsuse funktsioonide rahakotist.

Riigikohtu otsuse kohaselt peab riigikogu määrama kindlaks, millised on riiklikud ja millised kohalikud funktsioonid. Kas siis praegu valitseb selles osas täielik segadus?

Erinevad seadused reguleerivad seda erinevalt, näiteks põhikooli ja gümnaasiumiseadus on üsna täpne – transport kooli ja tagasi on omavalitsuse ülesanne, palkade maksmine riigi. Samuti on sotsiaalhoolekandeseadus ühene, et toimetulekutoetuse maksmine on riigi ülesanne. 

____________________________________________________________________________

Pärnu abilinnapea Annely Akkermann, kas kohalike omavalituste senine rahastamise kord on teie hinnangul ebaõiglane?

See on kohalikel omavalitsustel habemega probleem, et riigi antud ülesanded on kasvanud, aga raha juurde ei anta. Näiteks antakse kohalikele omavalitsustele kohus pakkuda lasteaiakohti, aga raha selleks mitte.

Kas praegune riigikohtu lahend tõotab Teie hinnangul muudatusi?

See peaks vähemasti mingi piiri vahele panema, et juhul kui kohustusi suurendatakse, siis antakse ka eelarvet juurde.