Korruptandi tõttu tahab Brüssel tagasi üheksa miljonit eurot
(159)
19. veebruar 2009, Vana-Võidu ühendati Viljandi vee- ja kanalisatsioonitorustikuga. Tollane keskkonnaministeeriumi projektide büroo nõunik ja nüüdseks korruptsioonikuriteos süüdi mõistetud Kristo Kärmas lõikab linti. (Foto: Aivar Aotäht / Sakala / Scanpix
2009. aasta novembris marssisid kapo ametnikud keskkonnaministeeriumisse, sest olid avastanud skeemi, kuidas seal veeosakonna projektide büroo nõunikuna töötanud Kristo Kärmas jagas euroraha talle teatud „teeneid” osutanud ettevõtetele.
Mullu mõisteti endine ametnik ka kohtulikult pistise võtmises süüdi. Avalikult kättesaadavas kapo saavutuste loetelus kirjutatakse nii: „Kärmas osales Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist rahastatava meetme hindamiskomisjoni töös, ministeeriumi poolt korraldatud keskkonnaalase riigihanke ettevalmistamises ning erinevate reoveepuhastite rekonstrueerimiseks vajalike saastetasu asendamise taotluste menetlemisel, tegutsedes seejuures oma ametiseisundit ära kasutades mitme äriühingu huvides. Vastutasuks äriühingute huvides tegutsemise eest tellisid samad äriühingud veemajandusega seotud nõustamis- ja projekteerimisteenuseid Kärmaselt viimasega seotud äriühingu kaudu kokku 355 022 krooni ulatuses, võimaldades sellega Kärmasel teha pistisena täiendava isikliku tulu teenimise eesmärgil tööd. Kohus karistas Kärmast vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga.”
Kuid need paarsada tuhat krooni kahvatavad nõude kõrval, mille on äsja sama korruptandist ametniku tegevuse tõttu Eesti riigile esitanud Euroopa pettusevastane amet ehk OLAF. Nimelt teatas see äärmise saladuskatte all tegutsev Euroopa Komisjoni uurimisasutus, et Kärmase tegevuse tõttu tuleks tagastada 9,087 miljonit eurot ehk vanas rahas 142 miljonit krooni Kohila veemajandusprojektile ettenähtud toetusraha.
Otsene huvide konflikt
OLAF-i konfidentsiaalse raporti järgi tuvastasid nad Kohila projekti puhul „otsese huvide konflikti”, sest Kärmas koostas nõutud teostatavusuuringu tehnilise osa, kontrollis mitteametlikult projekti enne selle esitamist keskkonnainvesteeringute keskusele (KIK) ja osales pärast ise hindamiskomisjonis.
Veel tõdetakse OLAF-i aruandes, et eurotoetuse saaja OÜ Kohila Maja tellis kogu projekti rahastustaotluse koostamise AS-ilt Infragate Eesti, kelle allhankija oli OÜ Alkranel. Eesti ametiasutused tuvastasid oma uurimise käigus Kärmase seotuse nende ettevõtetega Kohila veemajandusprojekti koostamisel. Seetõttu kuritarvitas Kärmas hindamiskomisjonis osaledes OLAF-i hinnangul oma ametiseisundit AS-i Infragate Eesti huvides.
Suhtluses OLAF-iga esindab riiki rahandusministeerium, kes jäi eile napisõnaliseks. „Selle juhtumi puhul soovitab OLAF tagasi nõuda üheksa miljonit eurot, toetuse saajale on välja makstud ligikaudu viis miljonit,” kinnitas ministeeriumi pressiesindaja Mailin Aasmäe fakti. Vastuseks küsimusele, kus langetatakse nüüd konkreetne otsus, viitas Aasmäe Brüsselile. „Lõplik sõna [toetuse tagasiküsimise kohta] jääb Euroopa Komisjonile, aga Eestil on võimalik oma seisukohti selgitada.”
Eesti Päevalehele teadaolevalt on rahandusministeerium ja KIK asunud täiel rindel võitlema OLAF-i hinnangu vastu. See on ka võimalikku tagasiküsitavat summat silmas pidades loomulik.
Riigiasutused leiavad, et Kärmas ei olnud sellele projektile raha eraldamist soovitades teinud hindamiskomisjonis tööd üksinda, vaid kaasatud oli palju muid sõltumatuid ja ausaid eksperte. Samuti oleks kogu raha tagasiküsimise tulemus vaid Kohila vallale kuuluva vee-ettevõtte kiire pankrot. Kuid jääb vaid loota, et Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika peadirektoraat võtab Eesti argumente kuulda.






