Kõrgete riigiametnike palkade kärpimisega loodetakse säästa 10 miljonit

„Seadusemuudatusega säästetakse justiitsministeeriumi arvutuste kohaselt umbes 10 miljonit krooni,“ rääkis eelnõu esitanud riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde.

„Lisaks konkreetsele numbrile on see ka üldise solidaarsuspritsiibi rakendamine,“ lisas ta.

Linde selgitas, et praegu käsitleb eelnõu ministreid ning kohtunikke, kuid eelnõu teiseks lugemiseks lisatakse sinna ka muid olulisi ametiisikuid, kelle töötasu on keskmise palgaga seotud.

Näiteks kaitseväe juhataja, õiguskantsler, riigikontrolör, soolise võrdõiguslikkuse volinik ning ilmselt ka president.

„Riigikogulaste palku see seaduseelnõu ei mõjuta. Riigikogu tegi mõni aeg muudatusi tööga seotud kulutuste hüvitamise osas. Enne hüvitati neid 30 protsenti ulatuses palgast, kuid nüüd on kuluhüvitised 10 protsenti palgast,“ sõnas Linde.

Linde avaldas lootust, et need, kes on negatiivse riigieelarve poolt, annavad ka sellele seaduseelnõule oma poolthääle.

Täna öösel toimunud teise lisaeelarve teisel lugemisel tulid vähemusvalitsusele vajalikud lisahääled rohelistelt. Tõenäoliselt tuleb ka kõrgete riigiametnike palka reguleeriva seaduseelnõu läbi surumiseks vajalikud hääled just sealt.

Eelnõu kohaselt on 2009. aasta 1. juulist kuni 2010. aasta 31. detsembrini peaministri, ministri, eiigikohtu esimehe, riigikohtu liikme, ringkonnakohtuniku ning maa- ja halduskohtu kohtuniku ametipalk Eesti keskmise palga ning Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seaduses sätestatud vastava koefitsiendi korrutis, kuid mitte suurem kui 2007. aasta Eesti keskmise palga ja nimetatud seaduses sätestatud vastava koefitsiendi ning koefitsiendi 0,92 korrutis.

Praeguste plaanide kohaselt jõustub muudatus alates 1. juulist.