Koolieelikuid registreeritakse agaralt kesklinna
„Midagi uut siin päikese all ei ole,” ütleb Tallinna 21. kooli direktriss Naida Toomingas, kuuldes, et nende kooli saamiseks on suur hulk lapsi enda elukoha ümber registreerinud. „Nii kaua kui mina selles majas olen töötanud, on see alati toimunud.”
Toominga sõnul saab ta ühelt poolt aru vanematest, kes soovivad enda lapsele soodsama asukohaga kooli, kuid leiab, et see on ebaaus laste suhtes, kes on seal kogu aeg elanud.
„Konkreetselt Tallinna 21. kooli puhul saame öelda, et 93 lapsest, kellele see kool määrati, on 51 lapse puhul registrikanne tehtud vahemikus veebruar 2011 kuni mai 2012,” rääkis Tallinna haridusameti pressiesindaja Leini Jürisaar. „Nelja kuu jooksul koguni 45 lapse puhul, mis tähendab ligi kahte klassikomplekti,” lisas ta.
Naida Toomingas kinnitas statistikat kuuldes, et kindlasti ei tee nad lastel vahet selle järgi, kes kuhu registreeritud on. Samas tuleb koolil esimest korda oma ajaloos avada kaks õhtust vahetust. „See toob eelkõige korralduslikke probleeme lastevanematele,” sõnas Toomingas.
Eraldi statistikat pole
Tallinna linnavalitsuse üldhariduse osakonna juhataja Viivi Lokk ütles, et teiste koolide puhul on liikumine enam-vähem võrdne, kuid eraldi statistikat pole koostatud. „Üldine tendents on ikka see, et liigutakse kesklinna suunas,” põhjendas Lokk, miks rohkemate koolide kohta kolimisandmeid ei töödeldud.
„Kooli määramise aluseks on vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele rahvastikuregistri järgne elukoha aadress. Käesolevat aega iseloomustab aga rahvastikuregistri mittetoimimine,” rääkis Leini Jürisaar. Tema sõnul on liberaalne suhtumine elukoharegistrisse võimaldanud inimestel esitada valesid andmeid. „Seda selleks, et pääseda ihaldatud kooli, ning seega on tekkinud kunstlik koolikohtade defitsiit teatud koolide ümbruses.”
Jürisaar rääkis, et Tallinna haridusamet on pöördunud siseministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi poole, et seadusandja muudaks olukorda, kus elukoha andmeid saab kergelt muuta. Jürisaare sõnul lahendused seni puuduvad.
Regionaalministri Siim Kiisleri sõnul tuleb rahvastikuregistrisse kantud andmeid kontrollida. „Rahvastikuregistris on need andmed, mida inimesed on ise edastanud, ja linnal on õigus ja kohustus kontrollida, et need andmed oleks õiged. Koolikohtade probleemiga tuleks omavalitsusel tegeleda sisuliselt, rahvastikuregister ei lahenda neid probleeme,” ütles Kiisler.
Sisulise poole all peab minister Kiisler silmas seda, et kui vanemad on võtnud eesmärgiks panna laps iga hinna eest ühte kindlasse kooli, siis ilmselt leiavad nad selleks ka võimaluse, ükskõik kui rangeks rahvastikuregister teha. „Tegelikult on probleemi tuum selles, miks üksteisest mõnesaja meetri kaugusel asuvates koolides on ühte suurem tunglemine ja teise ei taheta oma lapsi panna,” lisas ta.Kaks lahendustVeneaegse süsteemi juurde
„Selles, et enne koolidesse registreerimise aega massiliselt enda elukohta ümber hakatakse registreerima, ei ole midagi uut,” rääkis haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis. „On teada, et rahvastikuregister enda praktilist eesmärki ei täida. Mina võin ka end vabalt Nõmme sauna sisse kirjutada, kuigi elan tegelikult Viljandis,” lisas ta.
Küttise sõnul on olukorra lahendamiseks kaks võimalust: kas minna tagasi veneaegse sissekirjutuseni või kaotada eliitkoolid kui sellised. Selleks tuleks aga lahutada gümnaasiumid põhikoolidest. „Esimene variant inimestele kindlasti ei meeldiks, sest riik ei pea teadma, kus ma täna olen,” lisas ta.
„Ka Soomes on sama probleem, et mõned kohad on populaarsemad kui teised.” Küttise sõnul soovivad pea kõik lapsevanemad, et nende laps saaks prantsuse lütseumi, inglise kolledži või 21. kooli diplomi.
