Kooli kohustuslik kirjandus loetakse heliraamatutele

Tulevikus aitavad paljude kooliõpilaste jaoks tabuteemaks olnud kohustusliku kirjanduse omandada tuntud näitlejate sisse loetud audioraamatud. Sarjast esimesena on valmimas Aleksandr Puškini „Jevgeni Onegini”, millele annab hääle Märt Avandi, järgmisena on plaanis üks Eesti autori teoseid.

Sugugi mitte juhuslikult alga­tasid raamatute salvestamise idee kolm tudengit – Margus Koger, Markus Lausmaa ja Arvet Bärg, kes koonduvad mittetulundusühinguks Minu Sõbrad ja rahastavad kogu projekti esialgu vaid omast taskust.

Kuus laserplaati raamatut

„Laupäeval läheb lõpetamiseks,” räägib linnahallis asuvast Matrix helistuudiost neli tundi kestvalt „Onegini” lugemiselt korraks välja põikav Bärg, kes on projekti tegevjuht. Tema sõnul loeb Avandi teose kuuele laserplaadile, millest igaühele mahub omakorda 80 minutit teksti. Värsivormis raamatut ei kärbita seejuures mitte ridagi.

„Onegin” on tudengite pilootprojekt, mida pakutakse nii raamatukogudele, koolidele kui ka kauplustesse. Bärgi kinnitusel tellimusi juba saabub, kuid järgmise teose kindlamad plaanid lubab ta avaldada pärast esimese raamatu edu selgumist. „Tahame alustada kuuendast klassist ning ka sel juhul on sihtrühm ligi 160 000 õpilast,” avaldab Bärg.

„Usume, et õpilastel oleks huvi audioraamatute vastu,” arvab Tallinna keskraamatukogu teenindusdirektor Triinu Seppam. „Väga mõnus võib olla koju sõites rongis või bussi kuulata mõnda huvitavat romaani ja elada tegelastele kaasa.”

Seda, et valikuvõimalus peab olema, arvab ka Tallinna saksa gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Anu Kušvid. Tema sõnul on lõpuklasside raskemad kirjandusteosed näiteks Dostojevski „Kuritöö ja karistus” või Kafka „Protsess”, mille läbilugemine nõuab õpilaselt üksjagu aega. Nii on trenni ajal kõrvaklappidest raamatu kuulamine parem kui lugemata jätmine.

„Loomulikult ei käivitu kuulates ajus need protsessid, mis paberilt lugedes,” viitab Kušvid kujutlusvõime ja ka õigekirja arendamisele.

Kiviräha teosed kui teerajajad

•• Heliraamatute projekti eestvedajate hinnangul võiks aastas ilmuda keskmiselt kuni kümme raamatut. „Kogu suure projekti jaoks meil ilmselt raha ei ole, aga jupikaupa võiks see kõne alla tulla,” arvab ministeeriumi kirjandusala nõunik Asta Trummel.

•• Tallinna keskraamatukogu teenindusdirektori Triinu Seppami sõnul on eestikeelseid audioraamatuid ilmunud veel üsna vähe – rahvaraamatukogudes on neid 381, mida laenati 2009. aastal kokku ligi tuhandel korral. Seejuures olid konkurentsitult kõige populaarsemad kõik Andrus Kiviräha teosed.

•• Kõige enam laenutati tema heliraamatut „Mees, kes teadis ussisõnu” (61 korral). Võrdluseks, näiteks kohustusliku kirjanduse loetellu kuuluvat „Jevgeni Oneginit” laenutati mullu paberraamatuna 441 korral.