Kõnnirobotit ähvardab aprillist väljalülitamine

12-aastane Kevin Aaslaid on tulnud Pärnust Tallinna Adeli rehabilitatsioonikeskusse kõnniroboti peale trenni. Väikesel mehel on eesmärk – saada ratastoolist kõnniraami najal omal jalul kõndima. Kevini ema Airi sõnul suudab enne õiget aega sündinud poeg praegu seista, neljakäpukil püsida ja roomata. Temale ja veel umbes 60 lapsele ning üle tuhandele täiskasvanule vajaliku kõnniroboti tulevik Eestis on aga küsimärgi all, sest raha selle eest maksmiseks puudub.

MTÜ Diana Arenduskeskus toimetas mullu Šveitsist siia üle kolme miljoni krooni maksnud viimase sõna taastusravis: kõnnirobot Lokomati, mis aitab liikumisvõime kaotanud inimesi taas kõndima või neil endaga hakkamasaamist märgatavalt parandada. Esimene miljoniline sissekanne sai siis riigi abiga tehtud, tänavu tuleb aga keskusel endal veel teist sama palju leida teise sissemakse jaoks.

„Lootus oli rajatud heategevusele,” selgitas keskuse juhataja ja taastusarst Riina Kallaste. Heategevusega – eeskätt tänu väliseestlastele – ongi suudetud kokku koguda ligi 600 000 krooni, kuid ülejäänu leidmiseks pole muud võimalust kui üritada pangalt laenu võtta. „Saatsime 230 kirja firmadele, kuid saime vaid mõned üksikud vastused. Šveitsist tuli juba teade, et kui 31. märtsiks raha üle ei kanta, tullakse kohale ja n-ö lülitatakse masin välja,” rääkis Kallaste.

Riik aidata ei saa

Sotsiaalministri nõunik Anders Tsahkna ütles, et riik praegu kõnniroboti ostu juures aidata ei saa. Kuid tema sõnul ootab ministeerium, et füsioterapeudid moodustaksid kõnnirobotiga seotud teenustele uue haigekassa hinnakirja. „Praegune hind, 272 krooni protseduuri eest, on ebapiisav, arvestades masina maksumust ja personali töö hinda,” tunnistas ka Tsahkna. Kui Euroopas jääb protseduuri maksumus 100 euro ringi, siis Eestis hakkab haigekassa Tsahkna hinnangul uue hinnakirja alusel protseduuride eest maksma tõenäoliselt 600–700 krooni. See olekski siis riigipoolne abi. Kuid Kallaste sõnul võtab hinnakirja koostamine seltsil aega vähemalt paar aastat, mistõttu see neid praegu raskest seisust siiski välja ei aita.

Praegu on kõnnirobotiteenuse nimekirjas 70 inimest: neist vaid neli on naised, ülejäänud kõik mehed, keskmise vanusega 30 aastat.
Üks nendest on näiteks 23-aastane Marko Paas, kes käib keskuses oma jalgadele meelde tuletamas, kuidas kõndimine käib. Poolteist aastat tagasi kukkus ta oma kodus viiendalt korruselt alla ja on alumise kehapoole halvatuse tõttu nüüd ratastoolis. Temal aitab robot liigutada jalgu õige rütmi ja kõnnimustriga, tugevdab lihasjõudlust ja muudab muuseas paremaks ka sooletegevust. „ Nii suure ja pika mehe püstihoidmiseks oleks muidu vaja kolme füsioterapeuti, kes peavad siis veel tema jalgu liigutama. Ja siis ka ei astuks ta nii efektiivselt ja õige rütmiga kui nüüd robotiga,” selgitas Kallaste.

„See oli esimene positiivne emotsioon: kui tuli meelde, kuidas sammud käivad,” rääkis Paas.

„Noored mehed jõuavad kahjuks liiga hilja siia, tundub, et on liiga vähe infot,” kahetses Kallaste. Euroopas alustatakse treeninguid kohe, kui kirurg lubab püsti tõusta: kaks nädalat kuni kuu pärast traumat.

Väikelaste robot samuti rahata

•• Samal ajal käib Eestis teine rahakogumiskampaania, et osta üksnes lastele mõeldud kõnnirobot, mis samuti maksab üle kolme miljoni krooni.
Kuigi Adeli keskuse kõnnirobot sobib ka paljudele lastele, jäävad alla 1,4 meetri pikkused lapsed selle jaoks lihtsalt liiga lühikeseks ja neid ei ole võimalik roboti külge kinnitada.
••  „Kuigi suur masin on mõeldud kõigile, pole nii universaalseks teda siiski võimalik teha, et ta ka väikelastele sobiks,” selgitas füsioterapeut Hille Maas, kelle sõnul on samal ajal loomulikult oluline, et ka lapsed saaksid võimalikult vara asjakohast abi. „Kui riik oleks rikas, siis võiks öelda, et meil oleks mõlemaid mitu tükki vaja, aga praegu pole see lihtsalt võimalik,” tõdes Maas.
••  Uue kampaania algatas Viljandi perekond Luts, kus kasvab liikumispuudega nelja-aastane laps. Kampaaniat toetava liikumispuudega inimeste liidu juhi Auli Lõokese sõnul on neil praegu kogutud 500 000 krooni.
••  Taastusarst Riina Kallaste sõnul aitaks palju ka juba kõnnirobotite aluseks olevate kõnniradade ostmine: need maksavad vähem ja nende peal saaksid lapsed teha arendusravi ja harjutusi, mis on just olulised alles arenevatele lastele, et parandada tasakaalu, kehataju ja kaitsemehhanisme.
••  Füsioterapeutide sõnul vajab kõnniroboti abi Eestis umbes 60 last ja üle 1000 täiskasvanu.