Kõnejälitajad Vaheri tugeva surve all

Justiitsministeeriumi andmetel tähendab see hinnanguliselt 2,5 miljonit päringupäeva kõikidelt operaatoritelt. Üks päringupäev tähendab kõiki ühel päeval tehtud kõnesid telefonilt, mille kohta päring esitatakse.

Võrreldes Eesti elanike arvuga tähendab see näiteks, et üle on vaadatud iga eestimaalase kahe päeva kõned või iga päev tehakse päringuid ligi 7000 päeva kõnede kohta või on üle vaadatud ligi 7000 inimese kogu aasta kõned. Politseis on tavaline, et kuritegude lahendamiseks võetakse välja ka ühe isiku terve kuu või ka mitme kuu kõneeristused.

Eile ametlikult vaid EMT kaudu tehtud 93 000 päringut ja 1,3 miljonit päringupäeva avalikustanud justiitsminister Ken-Marti Vaher ja siseminister Margus Leivo hoidusid hinnangu andmisest, kas see arv on liiga suur või mitte ning kui palju neist päringutest võivad olla põhjendamatud. Mõlemad ütlesid, et tuleb ära oodata riigiprokuratuuri lõplik audit jälitustegevuse järelevalvest.

##Tallinna politseil enim päringuid

“Hoidku jumal, kui praegu tehtav audit selgitab, et keegi on usaldust kuritarvitanud,” ütles Leivo. “Reageerime sellele väga karmilt.”

Kõneeristuste edetabelit juhib Leivo väitel Tallinna politsei, pealinnas sooritati mullu ligi pool kõigist Eestis toime pannud 45 000 kuriteost.

Loa küsimine raiskaks aega

Kuigi justiitsministeeriumi hinnangul tellib politsei kuritegude arvust lähtudes liialt palju kõneeristusi, vaidleb politsei sellele vastu.

“Suuremates kriminaalasjades tuleb analüüsida mitmekümne inimese telefonikõnesid,” ütles Põhja prefektuuri kriminaalpolitsei nõunik Kalle Klandorf, kes mullu Tallinnas päringuteks lubasid andis.

Siseminister Leivo vaidles eile vastu justiitsminister Ken-Marti Vaheri väitele, et kõneeristuse tellimine peaks uurimistöös olema tõenduslik materjal alles juhul, kui kõik muud variandid on kasutatud. “Kriminaalluure seisukohalt on väga tähtis teada kurjategijate suhtlusringkonda,” ütles Leivo.

Just selliste meetoditega suutis politsei avastada ärimees Mait Metsamaa mõrva, kelle palgamõrvarini jõuti turuärimees Vadim Polištšukki ja tema lähikondsete kõnesid ning tutvusi analüüsides.

Samal teel tõendas keskkriminaalpolitsei Eesti ühe suurima raharöövi lavastuse Kohilas, kui inkassaatoriautost rööviti ligi neli miljonit krooni. Kurjategijate süü oluline tõendusmaterjal oli mobiiltelefonside positsioneerimisandmed, mis näitasid, et Tallinnas elavad röövlid viibisid kuriteo ajal mingi põhjuseta Kohilas.

Justiitsministri väitel hakkavad kõneeristusteks luba andvad prokurörid tulevikus kontrollima, et politsei ametivõimu ei kuritarvitaks ja asjata inimeste isiklikku elu ei uuriks. Hiljem peab uurimisasutus neid huvitanud inimestele teatama, et jälitustööks nende andmed välja nõuti.

Politseinõunik Klandorfi sõnul kaotab kriminaalpolitsei prokurörilt päringuks luba taotledes jälitustöös aega. “Iga viivitatud päev tähendab hävinenud tõendeid,” ütles Klandorf.

Tema sõnul ei tea päringutaotluse heaks kiitev politseijuht, milleks alluvad päringut vajavad. “Taotlusel on vaid kriminaalasja number ja päringut sooviva politseiniku nimi,” ütles Klandorf. “Kuna päringu sisu on võimalik tagantjärgi kontrollida, peab see tagama, et keegi ei julge isiklikuks otstarbeks päringut küsida.”

Ministrite numbrid kõneeristustes

Riigiprokuratuuri alustatud auditist tuli välja palju juhtumeid, kus politsei või kaitsepolitsei huviorbiidis olevad isikud on suhelnud ministritega.

“Tegemist on juhtumitega, kus ministritega on võetud kontakti või nad on ise helistanud inimesele, kelle kohta on tehtud kõneeristus,” ütles jälitusasutusi kontrolliva riigikogu erikomisjoni juht Olari Taal.

“Absoluutselt ei,” vastas Taal küsimusele, kas ministreid on võimalik kahtlustada milleski ebaseaduslikus. “Tõenäoliselt olid need juhuslikud kontaktid.”

“Ministrite numbrite, nagu ka suvalise inimese sattumine kõneeristustesse on väga tõe- näoline, kui me vaatame seda päringute koguhulka,” lisas ta.

Taali sõnul jooksid eelmisel aastal tehtud kõneeristustest läbi peaaegu kõigi ministrite telefoninumbrid, neist kõige rohkem siseminister Margus Leivo oma.

Eesti Päevalehe andmetel on mingil põhjusel politsei huviorbiidis olnud inimesele helistanud ka näiteks peaminister Juhan Parts, välisminister Kristiina Ojuland, justiitsminister Ken-Marti Vaher ja keskkonnaminister Villu Reiljan või on see isik neile ise helistanud.

Ministrite telefonide kohta tegid omanikupäringuid kaitsepolitsei, politsei ja maksuamet. “Ma ei usu, et jälitusametkonnad on tundnud spetsiaalset huvi ministrite vastu,” ütles Taal. “Pigem identifitseeriti, et selle numbri omanik oli kontaktis selle isikuga, kelle vastu organid huvi tundsid.”

Leedus puhkes eelmisel sügisel poliitiline skandaal, kui president Rolandas Paksas suhtles sealse eriteenistuse andmetel ebasoovitavate isikutega.

“See võib olla küllaltki õige paralleel, sest ühel hetkel võidakse hakata sellist infot ära kasutama ka suvalise inimese kohta, et ta on suhelnud kahtlase inimesega, kui kõneeristuste tegemisel korda majja ei saa,” ütles Taal. Jaanus Piirsalu