Kõikjal vohav korruptsioon võib Lääne firmad Venemaalt minema peletada

Ühendriikide korruptsioonivastase organisatsiooni TRACE International juhi Alexandra Wrage sõnul on ebaausate ametnike võimutsemine Venemaal pannud paljud Lääne suurfirmad küsima, kas mitte oma tegevus ses riigis kokku tõmmata.

„Minu soovitus on endalt küsida, kas mitte väga tõsiselt kaaluda äritegemist Venemaal,“ lausus Wrage Reutersile. „Venemaa asemel olen ses küsimuses palju optimistlikum Nigeeria suhtes.“

Eelmisel nädalal Moskvas sajakonnale Lääne firmale korraldatud seminaril osalenud Wrage sõnul kostus paljude Venemaal äri ajavate ettevõtjate suust küsimus. „Kas saame siin edasi tegutseda?“. „Ettevõtted kardavad Ühendriikide justiitsministeeriumi või Suurbritannia (korruptsiooni ja pettusevastast ametkonda – toim.) SFO-d … Nad näevad tõesti vaeva ausalt tegutsemise nimel ning see on neile ääretult raske. Ja enam kui ühe ettevõtte näitel räägitakse lahkumisest,“ sõnas Wrage.

Ühtegi lahkumist kaaluvat nimeliselt Wrage välja ei toonud. Kuid üks suurfirma – Rootsi taustaga suur mööbli jaemüügikett IKEA – teatas juba mullu, et peatab Venemaal „mõnedes piirkondades valitsevate ettearvamatute administratiivsete protseduuride“ pärast edasise laienemise.

TRACE International juht meenutas Reutersile ka oma esimest seminari Moskvas 2002. aastal. „Seminari vaheajal tuli üks inimene minu juurde ja ütles: „kui ma jätan maksmata, siis ma kardan tõsimeeli oma kontori mahapõletamist,“ osutas Wrage juba kaheksa aasta eest kuuldud sõnadele. Hea nõuanne Lääne suurfirmade aitamiseks kahjuks puudub. „Ma ei oska teile mingit nõu anda. Sellises olukorras pole tõesti mingit heade käitumistavade juhendit,“ kirjeldas ta oma vastust.

Kui tavapäraselt annavad ettevõtted arengumaades pistist ja altkäemaksu eesmärgiga oma äri käima saada, siis Venemaal antakse ümbrikke enamasti selleks, et ametnikud oma võimu ei kuritarvitaks, kirjeldas Wrange Venemaa korruptsioni omapära. Nii näiteks on ettevõtted silmitsi olukordadega, kus ametnikule maksmata jätmine ähvardab kaasa tuua väljamõeldud rikkumiste avastamist ja ettevõtte sulgemist või ka näiteks ametnike toel välisfirmade äri ülevõtmist Venemaa ettevõtete poolt.

Ehkki Venemaa president Dmitri Medvedjev on korduvalt lubanud riigis umbrohuna vohava korruptsiooniga võidelda, nende sõnade siirusesse USA ja Venemaa vastavasse kogemusi jagavasse valitsustevahelisse komisjoni kuuluv Wrage ei usu. „Venemaal tullakse märgatava regulaarsusega ikka ja jälle välja uute ja põnevate korruptsioonivastaste algatustega. Kuid vaja pole enam algatusi, me vajame tulemusi,“ lisas ta.

TRACE International on kõrvuti Venemaaga uurinud ka korruptsiooni teistes suuremates arenevates majandustes. Hiinas näiteks olevat tegu tagurpidi pööratud püramiidiga, kus suurem osa korruptsiooni toimub tipptasemel. India on jällegi vastupidine näide, seal vohavad pistised ja altkäemaksud madalamatel tasemetel ning tipus on seda vähem. „Venemaa on kui kuubik, altkäemaksu leidub kõigil tasanditel,“ iseloomustas Wrage. „Kõikjal näib valitsevat karistamatuse tunne. Poolehoidvat suhtumist (altkeämaksu vastastele pingutustele) ei leia madalamalt, keskmiselt ega kõrgemalt tasemelt.“

Rahvusvahelist korruptsioonitajumise indeksit koostava Transparency Internationali mulluses tabelis oli Venemaa 180 riigi seas koos Kenya, Sierra Leone, Ida-Timori, Ukraina ja Zimbabwega jagatud 146. kohal. Transparency Internationali hinnangul on pististe ja altkeämaksude „tööstuse“ aastane maht Venemaal umbkaudu 300 miljardit dollarit. Võrdluseks – Eesti oli mullu selles tabelis 27. kohal, vähim korruptsioni leidub organisatsiooni uuringu kohaselt Uus-Meremaal, Taanis ja Singapuris ning Rootsis.