Kohila vald kavandab kaevanduste tõrjumiseks maastikukaitseala

Kohila vallavanem Hillar Kalmet ütles Päevaleht Online´ile, et vallal on soov rajada Pahkla maastikukaitseala suurusega 678 hektarit. Sama piirkonna vastu on huvi tundnud ka paekaevandajad.

"Tegemist on väga ilusa maastikuga alaga, kust on leitud ka mõningaid kaitsealuseid taimi," rääkis Kalmet. Lisaks tunnevad kohalikud elanikud tema kinnitusel muret kaevanduste rajamise pärast.

"Meie naabruskonda on planeeritud rajada terve rida lubjakivikaevandusi ning nendest lähtuvad mõjud ulatuksid ka Kohila valda," märkis Kalmet. "Kohilas üks kaevandus juba on ja teine piirneb vallaga," lisas ta.

Enim kardavad kohalikud, et lubjakivi kaevandamine hakkab rikkuma põhjavett. "Paasi tuleks ju hakata kaevandama esimese põhjaveekihi alt. Lisaks leidub siinkandis ka maa-aluseid jõgesid, mis võivad samuti ohtu sattuda," märkis Kalmet.

Tema sõnul pole Eestis olnud korralikku maavarade poliitikat ja nii on lastud ehitada korralikele paelademetele majad või on lastud see maa erastada. Kui Tartu maantee neljarealiseks ehitamine peaks jätkuma, hakatakse otsima lähimaid maardlaid ning Kohila koos Kose ja Saku vallaga on kohe huviorbiidis, lisas Kalmet.

Keskkonnaministeeriumi maapõue büroo peaspetsialist Janne Tamme ütles, et ministeerium esitab 16. veebruariks Kohila vallavalitsusele oma vastuväite: nimelt jääb maastikukaitseala üleriigilise tähtsusega Nabala lubjakivimaardlale ning maapõueseadus sätestab, et maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb tagada keskkonnaregistris arvele võetud maavara kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavaravarule.

"Keskkonnaministeeriumi ülesandeks on looduse kaitsmise kõrval ka riigile kuuluva maavara kaitse ja säästlik kasutamine ning seetõttu ei saa kuidagi nõustuda Kohila vallavanema Hillar Kalmeti põhjendusega, et maastikukaitseala loomise eesmärgiks on uute võimalike kaevanduste tõrjumine," seletas Tamme.

Tema sõnul ümbritsevad planeeritavat maastikukaitseala piirkonda juba kehtestatud kaitsealad, mis on moodustatud kaitstavaid objekte arvestades optimaalsetes piirides. "Tuleb tõsiselt kaaluda vajadust loodud kaitsealade vahele moodustada veel üks maastikukaitseala, mille eesmärgiks oleks nende loodud kaitsealade ühendamine üheks suureks üldiseks kaitsealaks, kus majanduslik tegevus on keelatud," rääkis Tamme.

Keskkonnaministeerium tahab tema sõnul näha konkreetset kaitseala plaani, millele on kantud kaitset vajavad karstialad ja muud objektid koos põhjendusega. "Praegune teave on selleks väga puudulik: puudub plaan, planeeritava kaitseala pindala ja muud vajalikud andmed, samuti läbiviidud uuringute andmed," märkis Tamme. "Soovitame Pahkla maastikukaitseala moodustamist planeeringu kehtestamisega, kuna siis on avalikkusel ja asjast huvitatud isikutel parem võimalus arvamuste avaldamiseks ja kaasarääkimiseks," lisas ta.

Kaitseala moodustamise avalik arutelu toimub 26. veebruaril Kohila vallavalitsuses. Maastikukaitseala loomise otsustab volikogu, kui keskkonnaministeerium sellele enne vetot peale ei pane.