Klaasid purunevad ja veinid segunevad ka parimal kelneril

                 
Klaasid purunevad ja veinid segunevad ka parimal kelneril
Foto: Rene Suurkaev, Eesti Päevaleht
Parimate kelnerite võistlusel nägi nii ebaõnnestumisest tingitud pisaraid kui ka perfektset toidu serveerimist.

„Palun tulge lauda,” ütleb viisakalt naeratav kelner Ave Toomjõe. Hetkeks tekib tunne, nagu oleksin poes, kus müüja saabub korraga abi pakkuma, aga tahaks mühatada, et ma vaatan niisama. Ent selleks pole põhjust, sest restoranis Ribe töötav Toomjõe on oma töös parimatest parim, mida tõendab kahel eelmisel aastal Eesti parimaks kelneriks valimine.
Toidumessil peetud noorte ja juba kogenumate kelnerite mõõduvõtul osales rekordiline arv, 31 osavõtjat, kes pidid kahepäevase võistluse avapäeval võistlema eri katsetes alates salvrätivoltimisest kuni veini täpsusvalamiseni. „Ikka nädal või poolteist peab selle võistluse eel spetsiaalselt selleks harjutama,” selgitab Toomjõe võistluse tähtsust. Seejuures pole valitsev meister esimese päeva järel võistluse liider.
Teine päev hõlmab kelneri igapäevatööd ehk teenindamist ja selleks jagataksegi igale osavõtjale kaks klienti, kelle olemise peab kelner lava ees jälgiva publiku ja iga tegemist paberile märkivate kohtunike silme ees võimalikult mugavaks tegema. Seejuures peab teenindaja jääma rahulikuks, ehkki tuleb ette ka pisarates lavalt lahkuvaid kelnereid, kelle jaoks ebaõnnestumine ja pinge on osutunud liiga valusaks. Võistluse koordinaator Reelika Eerik tunnistab, et korraldajad üritavad igal aastal võistluste eel kõikidele osavõtjatele selgeks teha, et nad kohtunike antud punkte liiga tõsiselt ei võtaks, kuid ikkagi läheb mõnele osalejale hinge kehv punktisaak kas laua katmise, teenindamise või lihtsalt sõbraliku oleku eest.


Tööd tuleb teha kirega

„Täna pakume teile kõrvitsapüreesuppi ja magustoiduks on flambeeritud pirn,” selgitab kelner ja pakub seejärel vett, mida ta erinevalt mitmest konkurendist serveerib madalapõhjalises ja võimalikult sirgete seintega klaasis. „Pokaalis serveerides tulevad maitsed tugevamini esile, kuid Eviani veel on selline klaas soovitav, sest nii tundub vesi kõige puhtama maitsega,” selgitab Toomjõe ja läheb seejärel pearooga tooma.
„Kas ta pakkus teile ikka mitut erinevat vett?” küsib kullina tegevust jälgiv kohtunik. „Ee, vist jah,” vastame ja kohtunik paistab rahul olevat.
Ave Toomjõe on töötanud kelnerina seitse aastat ja omandanud sellega juba väikestviisi professionaalse kretinismi. Näiteks jälgib ta ise söömas käies alati kolleegide tööd ja vahel annab isegi kogenuma soovituse. Kõige olulisem olevat kliendisse avatult ja sõbralikult suhtumine, mida Toomjõe peab Eesti kelnerite kõige nõrgemaks kohaks. „Neist on aru saada, et nad teevad tööd, kuid see töö pole nende kirg,” ütleb ta mõnede kolleegide kohta.
Kelner peab laua korrektseks teenindamiseks ligikaudu tund aega valmistuma, koguma kokku kõik vaja minna võivad abivahendid, poleerima klaasid, katma laua ja seda kõike korrektselt. Näiteks on etiketis, et söögiriistad peavad olema laua äärest vähemalt kahe näpulaiuse kaugusel.
Eksimusi tuleb ette parimatelgi, näiteks kukub ka Toomjõel keskmiselt kord kuus klaas katki. Enda sõnul on tema kõige teravam probleem meeles pidada, kes laudkonnas parasjagu millist veini joob, ja korraga võivad veinid sõna otseses mõttes segamini minna. „Ma saan sellest tavaliselt siis kohe aru, kui vale vein valatud on,” tunnistab ta ja lisab, et siis vahetab ta kohe klaasi ümber.
Võistlustel tal ühtegi sellist prohmakat ette ei tule. Enda esinemist analüüsides leiab Toomjõe, et võib-olla tegi ta mõne üleliigse liigutuse, aga see tuleb võistluspingest. Pealegi on kelneri jaoks harjumatu teenindada korraga ainult ühte lauda, sest restoranis töötades on laudu korraga rohkem. „Nagu ei oskagi vahepeal midagi peale hakata,” naerab ta.
Valvsa pilguga kohtunik aga midagi sellist ei näe ja nii võib vaatleja terav silm näha, kuidas kohtuniku paberi eri lahtritesse ilmuvad maksimaalhinnet tähistavad kümned. Seejuures on teistele seni märgitud hinded vähemalt paari või mitme palli võrra madalamad. Kohtunikke on aga kelnerivõistlusel rohkemgi – ka naabermaadest Lätist ja Soomest. Reelika Eeriku sõnul üritatakse iga-aastasele üritusele tasapisi ka naabermaadest võistlejaid kutsuda ja rahvusvahelist kelnerite kutsevõistlust pidada.
Ent nagu tulemustest selgus, oli seekord üks konkurent kahekordsest Eesti parimast kelnerist Toomjõest veelgi tugevam, sest hoolimata kohtunike antud kümnetest võitis kahekordse Eesti parima kelneri ees tiitli siiski Tiiu Parm. Palju õnne!

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


LISA OMA KOMMENTAAR
Selle artikli kohta on 0 kommentaari
Nimi
Kommenteerimistingimused