Eelmisel nädalal toimunud kolmepäevane spordipidu nägi välja nagu päris olümpiamängudel – avatseremoonial heisati olüm-pialipp ja kõlas -hümn, loeti ausa mängu vanne, peeti kõnesid ja süüdati olümpiatuli. Selleks pandi posti otsa vana plekk-kauss, kuhu süüdati okstest tehtud lõke.

Kihnu lapsed oli jagatud nelja võistkonda, kes esindasid erinevaid riike ja olid vastavalt riietatud ning plakatite ja lippudega varustatud. Kõige efektsemad ja tõetruumad oli “kreeklased”, kel oli ümber vana voodilina ja peas ehtsat oliivipärga meenutav pärg.

Peakorraldaja, Kihnu kooli kehalise kasvatuse õpetaja Ingrid Võsu ütles, et eesmärk polegi niivõrd võistlemine, vaid olümpiamängude ja selle süm-boolika tutvustamine. “Oluline, et lapsed tutvuksid olümpia-mängude lipu, hümni ja muu sümboolikaga ja saaksid teada olümpiamängude ajaloost,” selgitas Võsu.

Lisaks võistlustele said “riigid” punkte plakatikonkursi, avatseremoonial silmapaistmise ja viktoriini eest. Oli ka sporditeemaline joonistus- ja jutuvõistlus.

Atraktiivsem võistlus oli Esimene Kihnu Prönn, mis kujutas endast külgkorviga mootorrataste võidukihutamist. Mootorrattaid juhtisid Kihnu naised, enamikul kördid tuules lehvimas, ja külgkorvis sõitis kaasa laps. Spordiplats Kihnu mändide vahel oli mõneks ajaks täis põnevust, mootorrattamürinat ja suitsuvingu.

Võitis Kreeka

Tõeliseks tõmbenumbriks kujunes ka jooksuvõistlus sumoülikondades, mis oli lastele viimase hetkeni üllatuseks. Meeleolukamad olid ka kombineeritud teatevõistlused, köievedu, veekanistritega jooks. Esimene spordipäev lõppes lõkkeõhtuga, kus kolme väikesaare kooli lapsed palliplatsil tutvust sobitasid.

Õpetaja Võsu hinnangul sporditi agaramalt kui tavalisel spordipäeval, sest mängus olid ju olümpiasümboolikaga medalid ja diplomid. Üldvõidu sai olümpiamängude sünnimaa Kreeka võistkond, kuid diplomeid ja autasusid jagus paljudele. “Tule vii võitja koju,” hõikas kolmandas klassis õppiv Aivo emale pärast autasustamist.

Olümpiamängude teise päeva õhtu ja kolmanda päeva veetsid Kihnu lapsed Reiu puhkebaasis, kus lapsed said väsitavast sporditegemisest puhata, kohtuda spordiajakirjanikuga ja sõita kanuuga.

Kolmepäevane spordipidu meeldis nii lastele kui ka õpetajatele. Vormsi õpetaja Merilin Tammsaar ütles, et kui Vormsi kool küllakutse vastu võttis, ei osatud midagi sellist oodatagi, vaid arvati, et tullakse niisama külla ja sporti tegema. “Väga vahva oli – nagu miniolümpia, väike koopia suurest olümpiast,” lausus ta. Varem väikesaarte koolide õpilased omavahel kohtunud ei ole ja õpetajad leidsid, et võiks teinekordki kokku saada ja kampa võtta ka Ruhnu kooli, kes seekord tulla ei saanud.