Kevade märk – kured pööravad kodu poole

Iga päevaga aina lähemale tuleva kevade tõttu on meie jälgimisseadmetega varustatud, Aafrikas talvituvates must-toonekurgedes ja kotkastes taas tärganud vastupandamatu rännukihk. Nii on paljud neist jõudnud juba alustada pikka rännakut koduse Eesti poole, kuigi siia jõudmine võtab ligi kuu aega.

Urmas Sellis kotkaklubist, kes harulduste liikumisel silma peal hoiab, ütles, et kõige esimesena tabas kevadine reisipalavik Sudaanis talve veetnud kalakotkast Erikat, kes pööras noka otsustavalt Eesti poole 2. märtsil.

Pirsu võttis tiivad seljalt

Kolm päeva hiljem katkes Lääne-Aafrikas Kamerunis talvitanud must-toonekurg Pirsu kannatus: lind leidis samuti, et aeg on lõpuks tiivad seljalt võtta. Sügisrändel üllatas Läänemaal Piirsalu kandis satelliitsaatjaga varustamiseks kinni püütud Pirsu uurijaid sellega, et lendas Kameruni Iisraeli kaudu. Tavaliselt lendavad talveks sinna talvituma Lääne-Euroopa must-toonekured, kelle rändetee kulgeb hoopis üle Gibraltari väina.

Päev pärast Pirsu starti sai koduigatsus võitu ka Põhja-Etioopia päikese all aega veetnud Võrumaa must-toonekurest Valdurist.

Oss, kes oli seekord haruldastest ränduritest kõige laisem, kuna ei lennanud juba teist aastat järjest Iisraeli Jordani jõe oru kalatiikidelt edasi Aafrika avarustesse, alustas aga koduteed sel pühapäeval. Selle nädala teisi­päeval asus Kesk-Aafrika Vabariigist teele ka Priidu.

Kas aimates, et Eestis valitsevad väga talvised ilmaolud ilmselt veel pikka aega, või hoopis mingil muul põhjusel on osa „antennidega” linde otsustanud siiski veel targu paigale jääda. Näiteks jõulude paiku Iisraeli kalatiikidelt 4000 kilomeetrit edasi otse Kenya lõunatippu India ookeani äärsesse mangroovmetsa põrutanud must-toonekurg Raivo on üks neist, kes on tagasitulekut veel edasi lükanud.

Kodumaale oma pesitsuspaikadesse on Aafrikast tulijaid

oodata aprillis. Raivo on varasematel aastatel pesale maandunud tavaliselt aprilli keskel. Must-toonekurg Tooni leske Donnat on aga pesal nähtud ka aprilli esimestel päevadel.

Lumise ilmaga tuleb külmkappi muneda

•• Urmas Sellis kotkaklubist märkis, et kui osa lõunast saabujaid võib lumepiirini jõudes rännul hoo maha võtta, siis teisi ei pruugi lumi jälle sugugi heidutada. Nimelt annab pesade võimalikult varajane hõivamine pesitsemiseks teatavad eelised.

•• Sellise arvates jõuab põhimass lindudest ilmselt siis kohale, kui siinsed olud on juba piisavalt kevadised. Siis saab kohe ka ussikese põske pista.

•• Lumised ja jäised olud muudavad aga toidu leidmise keerulisemaks. „Rändeajal kulutavad nad väga palju energiat. Kui nad siin midagi kohe süüa ei saa ja kui peaks veel ka külmetama, võib olukord nende jaoks kriitiliseks muutuda,” ütles Sellis ja lisas, et sellisel juhul ei pruugi osa linde üldse pesitsema hakata.

•• Näiteks praegu Läänemaal veebikaamera ees toimetavate merikotkaste Linda ja Sulevi pesas on okste all jääkamakas. „Nad ei saa sinna veel muneda, sisuliselt tähendaks see otse külmkappi munemist. Ilmselt natuke kannatavad sellega veel, sest neil pole ju kuskilt pesavooderdamiseks materjaligi tuua: sammal ja kulu on paksu lume all,” osutas Sellis.