Keskerakond – kas hääbuv partei?

Viimased BNS-i tellitud ja TNS Emori läbiviidud küsitlustulemused on Keskerakonna jaoks murettekitavad. Erakond on kaotanud oma toetajaid ka „51 ja vanemaealiste” valijate hulgas, kes muidu on suuresti neid toetanud.

„Kui mina oleksin inimene, kes uurib Keskerakonna tulevikku Eestis, siis oleksin neid trende vaadates üsna mures,” möönis poliitikakommentaator ja BNS-i juht Anvar Samost, viidates, et vanuserühmas „51 ja vanem” on Reformierakonna toetus alates aprillist olnud Keskerakonna omast suurem või sama.

Viimati oli selline olukord pärast 2007. aasta aprillisündmusi, mil Keskerakonna toetus kukkus seetõttu, et ei võetud rahutuste suhtes selget positsiooni. Pärast aprillisündmusi on Keskerakonna toetus olnud selles vanuserühmas teistest parteidest kogu aeg selgelt üle, vahe on olnud suurusjärgus 20 protsendipunkti või enam. Nüüd on toetus sama või isegi väiksem.

Samost viitas ka küsitletavate grupile, kelle sissetulek on kuni 4000 krooni ja kus suures osas peaksid olema pensionärid. „Selgelt on Keskerakond ka selles grupis kaotanud,” ütles Samost, viidates, et siingi on Keskerakond ja Reformierakond ühele pulgale jõudnud. 

Mis toimub? Miks kaovad Keskerakonna tagant ära ka eakad? Ning kas Keskerakond ongi, elektoraati silmas pidades, pigem juba täiesti vene erakond?

Poliitikaekspert Agu Uudelepp viitab, et vanemaealiste toetuse vähenemine Keskerakonnale on kestnud juba mõnda aega. Enne 2007. aasta parlamendivalimisi otsustas Reformierakond, et eakate hääli püütakse senisest hoolikamalt. Esimene märgatav jõnks Reformierakonna toetuses selles vanuserühmas oligi kuu aega viimatiste riigikogu valimiste eel. „Nüüd lihtsalt on jõutud nii kaugele, et saadi Keskerakonnast mööda,” märgib Uudelepp ja lisab, et selles pole ka midagi imelikku, kui meenutada peaministri pidevat eakatele meeldida püüdmist.

Niisiis – selle eest tuleb Reformierakonda tunnustada, et kui nad on milleski kokku leppinud, peetakse mänguplaanist väga korralikult kinni. Teisalt ei ole Keskerakonnal kui Toompea opositsioonierakonnal olnud ka erilist võimalust midagi eakate heaks teha. „Tallinna kunagine 500-kroonine – muuseas, Reformierakonnaga koos koalitsioonis olles loodud –, nüüd mõnevõrra suurem toetus on oma märgilise mõju kaotanud,” tõi välja Agu Uudelepp.

Pole välistatud, et eakad on läbi hammustanud ka Keskerakonna loosungid: mäletatavasti lubas Keskerakond kohalike valimiste eel mitu korda, et nad ei lase pensionidel langeda. Kuid keegi ei plaaninudki pensione langetada.

Kui lisaks eelnevale vaatame eestlastest valijate üldarve, siis on pilt veelgi nukram. Siin pole Keskerakonnal kunagi väga hästi läinud, kuid nende toetus on olnud siiski võrreldav IRL-i ja sotsidega. Praegusel hetkel on ta IRL-ist tükk maad maas, rääkimata Reformierakonnast. Nüüd võib Keskerakond end selles rühmas ühele pulgale seada sotsidega.

Ilmselgelt on Keskerakond kuidagi suutnud end eesti rahvusest eesti keelt kõnelevatele valijatele positsioneerida selliselt, et nende toetus erakonnale on vähenenud. Pärast aprillisündmusi oli toetuse langemine loogiline, kuid hiljem pole olnud ühtegi sündmust, mille kohta võiks öelda, et tegemist on samalaadse olukorraga nagu 2007. aasta aprillis ja mais. „Järelikult peavad põhjused olema pikaajalised, ja ma kardan, et ka tagajärjed on pikaajalised,” ütles Samost. 

Kuid üllatab see, et Keskerakond on kaotanud toetajaid mitte-eestlastest valijate hulgas. Kui mais oli selle grupi toetusprotsent 82, siis augustis toetas valimisõiguslikest mitte-eestlastest neid vaid 74 protsenti.

Siiski, viimase kahe aasta jooksul pole mitte ühegi teise erakonna toetus mitte-eestlaste seas ületanud kümmet protsenti.

Paljud poliitikud on tõdenud, et tänu Edgar Savisaarele ei ole Eestis tõsiseltvõetavat vene erakonda tekkinud. Venelastele meeldimist on Savisaar enda heaks ära kasutanud. „Aga samas võime juba praegu öelda, et Keskerakonnast ongi saanud vene erakond. Mis vahet seal enam – ta ongi ju järjest enam muutumas ühe rahvuse erakonnaks,” viitab Samost.

See tähendab teisalt aga seda, et kui ikkagi 80% vene elektoraadi häältest läheb ühele erakonnale, siis tekib sel valijarühmal pikapeale ka õigustatud ootus, et avalikult nähtav osa erakonna juhtidest – riigikogu liikmed, muud funktsionäärid, abilinnapead, linnapead – peaksid ka rohkem vastama valijate pildile. „Selles mõttes võib praegu öelda, et Keskerakonnas on eestlased ja eesti keelt kõnelevad inimesed ebaproportsionaalselt üle esindatud,” märgib Samost.

Agu Uudelepa sõnul tuleks enne küsimuse tõstatamist, kas Keskerakond on vene erakond, esmalt defineerima, mida tähendab vene partei. Kas vene partei on venelastest koosnev, venekeelsete huve esindav, Vene raha toel tegutsev või Venemaa asja ajav erakond? „Minu meelest on Keskerakond praegu peamiselt venekeelsete hääli püüdev erakond, kes seetõttu märgilisi eestlust toetavaid asju ei tee ja venekeelsete huve esindab ka peamiselt retoorikas. Omaette küsimus on see, kui palju on tegemist Keskerakonna vabatahtliku strateegilise otsusega ja kui palju tegutsemisega mänguväljakul, kuhu teised erakonnad teda juba poolteist aastakümmet suruvad,” arutleb Uudelepp.

Uudelepa hinnangul on Keskerakonna kõige suurem probleem pigem see, et ta ei ole naljalt ühegi erakonna valijate teiseks eelistuseks. See tähendab, et oma valijaskonda ei ole võimalik laiendada, see võib ainult väheneda. Kui teed mõne vea, lähevad valijad minema. Kui teed kõik õigesti, oled ikka sama valijate hulgaga. „See on tupik, millest niisama lihtsalt välja ei pääse,” tõdeb Uudelepp.

Savisaare versus Ratas

Keskerakonda ei päästaks ka oma liidri Edgar Savisaare väljavahetamine, sest suuresti on Keskerakonna toetus seotud tema liidriga. Kuluaarides räägitakse Keskerakonna plaanist teatada enne valimisi, et erakonna peaministrikandidaat on hoopis Jüri Ratas. „See võiks teoreetiliselt Keskerakonna jaoks kaduma kippuvaid hääli mõnevõrra rohkem tuua,  ilmselt suurem osa nende valijatest ehk muulastest ei pööra sellele väiksele detailile suurt tähelepanu ja annab ikka hääled – nii palju kui võimalik – Edgar Savisaarele,” ütles Anvar Samost.

Selge on, et Keskerakond ei taha ühe rahvuse või kitsa sotsiaalse grupi erakond olla, sest see ei saa olla ühe suure erakonna tulevik. Mida teeb Savisaar? Kuidas ta lahendab selle probleemi?

Lõplik arvamus selgub valimistel

Kommentaar

Priit Toobal

Keskerakonna peasekretär:

EMOR-i järgi meie toetusnumbrid ei vähenenud, vaid hoopis tõusid. Pealegi on viimasel ajal küsitlusi ja reitingute uuringuid mitmeid ning kuna nende tulemused kardinaalselt erinevad, siis üha enam tekib mul küsimus, milliseid tõsiselt võtta ja milliseid mitte. Näiteks 30. augusti Delfi lugejate küsitluse tulemustel hääletaks riigikogu valimistel 37 protsenti vastanutest Keskerakonna poolt. Reformierakond jäi maha 11- ja IRL koguni 20 protsendiga. Üks, mis kindel, lõpliku arvamuse ütlevad valijad valimispäeval. Möödunud aasta kahtedel valimistel, nii Euroopa Parlamendi valimistel kui ka kohalikel valimistel tegi Keskerakond Reformierakonnale pika puuga ära. Näiteks Tallinna linnas kogus Edgar Savisaar üksi rohkem hääli kui terve Reformierakond kokku.

Kõik muu on spekulatsioon, millega püütakse toimuvat põnevamaks teha. Keskerakond kinnitab oma valimisnimekirja 8. jaanuaril toimuval valimiskonverentsil.