Kelam: Venemaa on ebausaldusväärne ja ohtlik riik

„Vene Föderatsiooni välisministri, riigiduuma esimehe ja mitmete teiste juhtivate poliitikute väiteil pidavat Eesti olema maa, kus rehabiliteeritakse fašismi, revideeritakse Teise maailmasõja tulemusi ja teotatakse selles sõjas langenute mälestust.

Et Eestit karistada, peavad Vene Föderatsiooni erinevate võimuorganite esindajad vajalikuks lõpetada igasugused suhted riigikogus esindatud erakondadega (välja arvatud president Putini võimuparteiga koostöölepingu sõlminud Keskerakond), kehtestada Eesti suhtes majandussanktsioonid, suunata ümber Eestit läbiv transiit ja viia nn Eesti fašismi küsimus rahvusvahelisele tasandile,” kirjutas Kelam oma avalikus pöördumises.

Europarlamendi liikme sõnul Venemaa sellise ülereageeringu esile kutsunud riigikogus vastu võetud sõjahaudade kaitse seadus, mida Moskva üritab meelevaldselt tõlgendada Venemaa vastu suunatud vaenuliku aktina.

„Ilmselt ei soovita Kremlis mõista, et Eesti-Vene suhteid ei anna tänapäeva üleilmastunud maailmas enam suruda Hitler-Stalini pakti konteksti. Iga Venemaa poolne aktsioon asetub EL-i ja NATO laiemasse raamistikku, olgu Euroopa ühtne välis- ja julgeolekupoliitika praegu veel algusjärgus,” seletab Kelam.

Laiem raamistik hõlmab endas Venemaa allkirja tagasivõtmist Eesti-Vene piirilepingult, Venemaa rahvusvaheliste energiatarnete šantaaži, Gruusia vastu rakendatavat majandusblokaadi ja ksenofoobiaaktsioone, Gruusia ning Moldova territoriaalse terviklikkuse jätkuvat ohustamist, vägede jätkuvat Moldovas hoidmist ning Transnistria separatistide toetamist, suhete sõlmimist terroriorganisatsiooniga Hamas, kõrgrelvastuse ja tuumatehnoloogia müüki Iraanile ja Põhja-Korea stalinistliku režiimi tuumaambitsioonide peaaegu et varjamatu toetamist - rääkimata kodanikuühiskonna pidevast ja muret tekitavast tasalülitamisest Venemaal endal.

Kelami arvates on Venemaa näol viimastel aastatel tegemist mittevaba riigiga, kus poliitikat määrab ksenofoobia ja rassiviha ning pime soov saada revanši Nõukogude Liidu lagunemise eest.

„Venemaa seletamatu agressiivsus näitab, et tegemist on ebausaldusväärse ja ohtliku riigiga, mis ei põrku oma sihtide saavutamisel tagasi isegi kõige goebbelslikumate propagandavõtete ees.
Eesti Vabariik, mis suurte pingutuste ja rahva ohvrite hinnaga on töötanud ennast üles, et saavutada liikmelisus inimõigusi ja demokraatiat tingimusteta respekteerivates Euroopa Liidus ja NATO-s, ei saa praegu jääda apaatseks Venemaa laimurünnakute suhtes. Moskvat tuleb lüüa tema oma relvaga. Ehk tüliküsimuste viimisega rahvusvahelisele areenile, organisatsioonide, kuhu Eesti erinevalt Venemaast kuulub, päevakorda,” rõhutab Kelam.

„Demokraatlik maailm peab Venemaa väljapressimistele vastama solidaarsuse ja ühisrindega. Eestil on õigus, koguni kohustus seda oma liitlastelt ja partneritel nõuda. Muidu võime tõepoolest kõik leida ennast 1939. aastast.”