Keila-Joast võib saada riigipea uus residents

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) võttis Keila-Joa lossikompleksi müügist maha presidendi kantselei palvel, sest lossist võib tulevikus kujuneda riigipea residents.

RKAS-i juhatuse esimees Jaak Saarniit avaldas arvamust, et lossikompleksi müük oleks andnud ka tulemuse. “Aga kui riik peab vajalikuks kujundada sellest riigipea residents, siis sellele me vastu ei vaidle,” märkis Saarniit.

Keila-Joa lossi kui residentsi teema pole uus, sellest on viimase aasta jooksul korduvalt räägitud. Võimaliku tulevase residentsina on nimetatud ka näiteks Rüütelkonna hoonet, kuid selle variandi vastu räägib olematu parkimisvõimalus.

“Presidendi kantselei juhtkond on väitnud mu kolleegile Elari Udamile, et valitsus põhimõtteliselt toetab Keila-Joa kui residentsi mõtet. Kindlasti pole see lõplik variant, kuid üks põhivariantidest küll,” ütles Saarniit.

Ka peaminister Andrus Ansip ütles nn lossiskandaali ajal, et elu- ja tööruumides tekkida võiva segaduse välistamiseks vajab riigipea suuremat residentsi.

Presidendi kantselei ei kinnitanud otse, et Keila-Joa lossist võib tulevikus kujuneda riigipea residents. “Kaalume võimalust leida hoone, mis sobiks nii praeguse kui ka järgmiste riigipeade elu- ja esindusruumideks. Praeguses kantselei hoones Kadriorus pole ruumi isegi suuremat sorti lõuna- või õhtusöökide korraldamiseks,” märkis presidendi avalike suhete nõunik Toomas Sildam.

Kadriorus on presidendil ja tema perekonnal privaatseks kasutamiseks vaid kaks magamistuba ja vannituba. Presidendi töökabinetis toimuvad nõupidamised ja väiksemad kohtumised külalistega, salongi kasutatakse väiksemate lõuna- või õhtusöökide korraldamiseks.

Katus vajab parandamist

RKAS-i esimesed ülesanded on nüüd Keila-Joa lossikompleksi hoolikas valvamine võimalike vandaalide eest ning katuse parandus, mis läheb maksma mitu miljonit krooni. Viimase ettekirjutuse on teinud muinsuskaitseamet.

Ärimees Urmas Sõõrumaa on varem avaldanud arvamust, et hoonekompleksi täielik renoveerimine läheb maksma 160–170 miljonit krooni. Ka Jaak Saarniit jäi oma hinnangutes sinna kanti, öeldes summaks 150 miljonit või pisut enam.

Saarniidu sõnul oleks mõistlik teha töid kahes etapis: hoonekompleksi ja ümbruse korrastus ning haljastustööd. “Kui järgmise aasta riigieelarvest tulevad esimesed eraldised, läheb esimese etapi tööde tegemiseks vähemalt kaks aastat,” märkis Saarniit.

Peahoone on kaitse all

•• RKAS-i juhatus tühistas Harjumaal Keila vallas Keila-Joa alevikus asuva Keila-Joa lossi kinnistu avaliku kirjaliku enampakkumise eelmisel nädalal. Pressiteates toodi põhjuseks võimalus säilitada kinnistu riigi vajadusteks.

•• Keila-Joa lossi viie hektari suurusel kinnistul paiknevad riiklike kultuurimälestistena kaitse alla võetud mõisa peahoone, väravahoone, talli- ja karjakastell, külalistemaja, kabel, kelder, mõisa aia piirdemüür ja Keila-Joa mõisa park. Keila-Joa mõis ehitati 1830. aasta paiku ning selle arhitekt oli Hans Stackenschneider Peterburist.

•• 1856. aastast kuni võõrandamiseni 1919. aastal kuulus mõis Volkonskite perele.

•• Nõukogude ajal kasutas mõisat sõjavägi.

•• Taasiseseisvumise järel välisministeeriumi valduses olnud Keila-Joa lossikompleks anti RKAS-ile üle 2005. aasta oktoobris.