NB! Oled kommentaaride lehel. Kommentaarid on avaldatud Delfi lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida Delfi toimetuse seisukohtadega.
Ajakirjanike keelt tuleb kontrollida. Ajakirjandusel kui kolmandal võimul on liiga sur mõju inimeste keelekasutusele. Halva keelekasutusega ajakirjanik vähendab keele teaberikkust.
Kui ajakirjanduses esineb aga mingi mitteajakirjanik, siis tema keelt ei peaks reguleerima. Elukutselise ja harrastaja suhtes peavadki kehtima eri reeglid. "Harrastajaid" on piisavalt palju, piisavalt erinevaid, et nad oma väheste etteastumistega üksteist tasakaalustaks.
Loomulikult on aga otsene trükivigade korrektuur kõigi suhtes normaalne.
eilses TV 3 uudiste saates oli lõik, kus vene keelt tõlgiti nii( subtiitrid olid all): mehed on pesematta, WC-s ei saa käija, nõusi ei saa pesta! Lugesin ja imestasin! Kas selline vigane keel ongi nn. ajakirjanduse keel? Väga kurb!
härrased,kui Te kasutate habemeajamisteenust,siis eeldate,et habemeajamisnoaga juuksur oskab habemenuga ka kasutada.Sama lugu ajakirjanikega, või arvate, et eestlastel ükskõik, kuidas nende keelt kasutatakse?
Artikli autor võiks anda kas või ühe keeleteadlase nime,kes on arvamisel,et keskajalehe juures töötav ajakirjanik võib "keele rikastamise nimel" kirjutada vigases eesti keeles.
Mida siis veel koolis lastelt nõuda? Kõik kes lõpukirjani viitsivad lõpuni kirjutada saaks 5.
Mõnda aega tagasi kuulasin raadiost üht jutusaadet, kus Konjuktuuriinstituudi juht ja vanemteadur ei osanud kumbki kasutada sõna "praegu". Üks ütles "praegult" ja teine ütles "praegust". Järjekindlalt. Kumb kumba sõna kasutas, ei jätnud meelde.
Aga eks me jõuame sinna, et kaupluses töötab "müüa" ja lapsed söövad "saija".
...Viller välistas võimaluse, et seadus ei olegi mõeldud täitmiseks. Tema jutust kumas läbi ikkagi suhtumist, et hea oleks seadusse jätta „igaks juhuks“ rangemaid sõnastusi, kuid neid enamasti tõlgendada ja rakendada leebelt....
minu arust tuleks esmalt kontrollida, kas see viller ikka on pädev seadusloome asjadega tegelemiseks. palju tal haridust kah on? kolm klassi tuleb ära või?
Olen teie mõistes madala hariduse ja sellise vanusega,mis Eestimaal on pensionieelikule kohane.Kuid oma keskharidusega on mul tõsiselt häbi nn.ajakirjanike pärast,kes ei tunne emakeele grammatikat.Eestis olles on JUBE lugeda subtiitreid inglisekeelsete filmide all.Ajakirjanikuks olemise eeldus peaks olema esmane-keeleoskus.Muuseas vastuvaidlejatele toon ühe fakti.Iirimaal,kus emakeel on peaaegu välja surnud-siin on kõik avalikud ametid(politsei,õpetajad,tele-raadio-k irjutavad ajakirjanikud)kohustatud Iiri keelt oskama.
„Tere, Eesti!” ütleb Peterburist Kohtla-Järvele tööle tulnud tohter Dmitri Milovidov. „Tere!” ütleb Eesti vastu. „Sind on meile hädasti tarvis!” Sama käib Moskvast saabunud Igor Vagimovi kohta. Foto: Rein Sikk
Keeleteadlased: seadus ei peaks piirama ajakirjanduse keelt
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Kui ajakirjanduses esineb aga mingi mitteajakirjanik, siis tema keelt ei peaks reguleerima. Elukutselise ja harrastaja suhtes peavadki kehtima eri reeglid. "Harrastajaid" on piisavalt palju, piisavalt erinevaid, et nad oma väheste etteastumistega üksteist tasakaalustaks.
Loomulikult on aga otsene trükivigade korrektuur kõigi suhtes normaalne.
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Eesti mees.
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Mida siis veel koolis lastelt nõuda? Kõik kes lõpukirjani viitsivad lõpuni kirjutada saaks 5.
Tuvastamata Kasutaja
Aga eks me jõuame sinna, et kaupluses töötab "müüa" ja lapsed söövad "saija".
Tuvastamata Kasutaja
minu arust tuleks esmalt kontrollida, kas see viller ikka on pädev seadusloome asjadega tegelemiseks. palju tal haridust kah on? kolm klassi tuleb ära või?
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja