Keeleteadlased: seadus ajakirjanikke ilusat keelt kirjutama ei pane

Kunstiliselt ilusat emakeelt tõepoolest seadusega kirjutama ei saa panna, selleks on vaja annet. Küll aga saab ja tulebki seadusega panna ajakirjanikud kirjutama normeeritud ning sellest tulenevalt üheselt mõistetavat eesti keelt. Selle kadumisel kaob ka eesti keel kui kultuurkeel ning üksteisega suhtlemisel peaksime siis juba kasutama mõnd normeeritud võõrkeelt.
Me vajame keeleseadust.

Tegelikult uskugem ,et kõige paremad on säärased soovituslikud atiklid ajakirjanikele samuti.
Mitte kunagi ei saa negat.hädaldamisega tegelikkuses kasvatada v kedagi teistmoodi käituma panna!Selge see siis ignoreerivad kõik eksole,trotsi täis minnes u.nii:ei no mida see õige ........?!Igaühe oma asi kuidas art.kirjutab-hihiihiii!Ajakirjanik mõtleb:kurat mis see keeleteadl.puutub siia jne.Aga kui posit.näidetega ,kuidas õigemini keelt kasut.-vaat ma usun et sellest on kasu!

Quebec-i range keeleseadus oluliselt korrastas ja puhastas kohaliku prantsusekeelt. Tulemusena prantsusmaa prantslased isegi tunnistavad et Quebeci prantsuskeel on puhtam ja ehtsam kui nende oma. Quebec keeleseadus siltidel oli nii karm - et kõik mitte prantsusekeelne on ebaseaduslik. Isegi Benettoni tunnuslause, "united colors of benetton" on Quebecis "Les couleurs unis de Benetton": see on ainus koht maailmas kus on niimoodi. Benettonile öeldi - kui ei meeldi, ära kauple siin.

Kuigi 70ndal olid palju keeleseaduse vastu (ala Kaplinski jne) - nüüd on kõik uhked oma ARRET siltide (ARRET on STOP silt Quebeci prantsusekeeles) ja muu üle.

Minu kogemused näitavad et range keeleseadus ainult korrastab ja aitab keele arengut.

Pealkiri on loomulikus eesti keeles.
Sõnade järjekord on eesti keeles küllaltki vaba ja sõltub sellest, mida ütleja või kirjutaja edastada tahab.
Sinu toodud näide Merkeliga ei ole parem.

Siis lüüakse riigiametid kirjaoskamatutest ametnikest tühjaks! Kirjutad VxxT ühe T- ga ja saad sule sappa!

kuna suurem osa ajakirjanikest on lollid kui saapad (vabandan saapa ees).

Minu arust sa liialdad. Mina ütleks, et enamus ajakirjanikke on sama lollid kui keskmine eestlane.

Parandame ennast, kõik! ;-)

Jajah... ainult, et ...on veidi tragikoomiline, et Kaplinski kirjutab siiski väga heas eesti keeles. Väga heas. Ta oskab sellega ka nö. mängida. Mitte nagu sina. Sinu eesti keel on... noh... väliseestlase oma. Nice try, though.

tähelepanu väärib siinkohal ka asjaolu, et päris prantslased Quebec'i kanadalaste jutust eriti kergelt aru ei saa.

Põhjus just selles, et quebeclaste keel on sedavõrd konservatiivne ning vanamoodne.

Mäda artikkel alates pealkirjast ja lisaks veel need vaimustavad kordused:

Mitmed teisedki mitmed väljapaistvad ...

...paragrahv ei sobi keeleseadusse instituudi hinnangul ei sobi...

Kaval otsus keelevardjatelt, kuna meediale on riskantne pikalt pinda käia.

Kas harimatut või siis lihtsalt ülbet seltskonda on tõepoolest raske korrale kutsuda. Neist kõige kõvem kutt lubas juba eesti keeles kirjutamise lõpwetada, aga mida teevad need ülejäänud, kes sisuliselt võttes ei oska üheski keeles kirjutada. Tallinna pseudoülikool on ilmseks näiteks, et isegi pseudoülikooli lõpetanu ei valda emakeelt kõrgtasemel.

Keeleseadust on siiski vaja. Ma ei pea ka õigeks, et Võrumaal ja Setumaal kasutatakse sildinduses murdekeelt. Eesti kirjakeel on kohustuslik kõigile, ka võrukestele ja setudele. Et keelehoiuga tegeldakse, on tore, kuid oma kohalikku keelt ei tohi teistele peale suruda. Selles mõttes käitud Võro Instituut väga valesti. Kui Võrumaale tulevad muukeelsed eestlased, siis kas nad peaksid lisaks eesti keelele silte lugeda ka kohalikus murdes? Neile kehtib eesti keele seadus, eestlastele endile aga mitte.

Urmas Vaino - ajalehtede KAANETAJA. Vaadake TEREVISIOONI ajalehtede ülevaadet!

Kas TRÜ ajakirjanduse õppejõud on jobud,või tuleb enamus ajakirjanikke teistest koolidest.Kõige hullem on täitsa normaalselt ja hästi kirjutavaid ajakirjanikke kuulata eetris.Alati tekib küsimus,kes neid kokutajaid on koolitanud?

just seda yheseltmõistetavust on võimatu seadusega nõuda. noh, deklaratiivselt nõuda saab, aga tõestada ja kohtus võita asja, et "ajakirjanik kirjutas kahemõttelise lause ja seetõttu tuleb ajalehte trahvida", on sama hästi kui võimatu. igatahes tundub, et ei ole keeleteadlast, kes tunnistaks kohtus segase lause normi- ja seadusevastasust.

juhin tähelepanu, et haridusministeeriumi avalikustatud uue keeleseaduse eelnõu projekt ei NÕUA arusaadavust, ta yksnes KEELAB trykivead.

ja samas – kui nõuded lähevad liiga karmiks ja trahvikirves pea kohal on, siis on ajalehte väljaandval ettevõttel laias laastus kolm võimalust:

- maksta yhe käega regulaarselt trahvi (teha pysikorraldus suunaga keeleinspektsiooni kontole) ja teise käega reklaami ja tellimusi edasi myya.

- kui see asi aga liiga kalliks läheb, vaielda asi riigikohtuni välja ja lasta seadus kehtetuks kuulutada.

- kui ei viitsi enam jantida ebasoodsas keskkonnas, võib aga alati pillid kotti panna ja lõpetada ajalehe väljaandmise. lugege blogisid, kallid kommentaatorid. nendesse saab ka reklaami myya. las riik teeb Sirbist päevalehe ja palkab reporterid.

suur tänu tähelepanu juhtimast.

eesti keele instituudi soovitusel aga kirjutame pea kõikide valitsusasutuste nimetused väikeste tähtedega. nii haridus- ja teadusministeeriumi, keeleinspektsiooni, vabariigi valitsuse, vabariigi presidendi kui ka riigikogu.

soomeugri keeltes kipub verb pigem lause lõpus olema (sõnajärg SOV, subjekt-objekt-verb). et verb on enne objekti, on pigem indoeuroopa keelte mall (SVO).

läänemeresoome keeled, sh eesti keel, on olnud balti ja germaani keelte mõjusfääris, sestap on meil nii SVO kui ka SOV aktsepteeritavaks kujunenud. nii et vabast sõnajärjest rääkimine on teataval määral õigustatud, kuigi päris vaba ta ei ole.

mõni keeletoimetaja võib eelistada SVO-d, aga kyllap ta ei tunne soomeugri keeleajalugu või eesti syntaksiteadust kyllalt hästi.

pigem on suund sinnapoole, et haridusministeerium toetab võrukesi ja setusid ja annab neile raha, et omas keeles lehti välja anda. loodetavasti annab uus keeleseadus neile ka rohkem keelelisi õigusi. töö selles suunas igatahes käib.

enamasti tulevad vist ikka teistest koolidest. et ajakirjaniku ametit pidada, pole tarvis ajakirjaniku haridust.