Kaupmeeste liit: käibemaksu tõstmine ei paranda olukorda
(11)
Merilai sõnul oleks mõistlik, et vaatamata enne käibemaksu tõusu kehtestumist jäävale olematule ettevalmistusajale, analüüsiksid kaupmehed kõigepealt olukorda ning seejärel tegutseksid hindade reguleerimise juures järk-järgult.
Ta nentis, et nii tootjad kui ka kaupmehed tegelevad hindade kujundamisega pidevalt, vastavalt tooraine või kauba ostuhinnale, transpordikuludele kui ka nõudlusele.
„Käibemaksu tõusust räägitakse peamiselt kui mõjust kaupade jaehinnale, siis samas kõik reguleeritavad hinnad (vesi, elekter jne) tõusevad tarbijaile käibemaksumuudatuse võrra kindlasti, unustada ei saa ka kütuse- ja gaasiaktsiisi tõusu, mis omakorda mõjub kulude kasvule kõigis valdkondades ning lõppkokkuvõttes peegeldub kauba hinnas,“ ütles Merilai.
„Antud juhul alates 1. juulist muutub osa kaupade hindadest, küsimus on vaid selles, et kui kiiresti jõutakse nii oma majandustarkvaras, hinnakujunduses kui ka hinnasiltide vahetamises vajalikud muudatused teha,“ lisas ta.
Merilai nentis, et iga kaupleja otsustab, milliste kaupade hindu mitte muuta, milliseid korrigeerida kohe ja milliseid aja jooksul, et tagada jätkusuutlik tegevus.
„Käibemaks on tarbimismaks ja siinjuures on ju seaduseandja tahe, et kaubad ja teenused oleksid kallimad ning eelarvesse laekuks käibemaksu arvestatud määral. Teisalt, perioodil, kus tarbimine väheneb, käibemaksumäära tõus ei aita küll kaasa olukorra lahendusele,“ ütles ta.
Merilai sõnul pole Eesti olnud diskussiooni selle üle, kas käibemaksumäära tõus on mõistlik või mitte.
„Pigem on arutelu praegu selle ümber, kas demokraatlikus riigis on mõistlik teha maksumuudatuse otsus viis ja pool tööpäeva enne seaduse jõustumist, kuna muudatus toob kaasa teatud ümberkorraldusi ja täiendavate ressursside vajaduse,“ lisas ta.
Merilai meenutas, et mitmed majandusteadlased on väitnud, et majanduse langusperioodil on otsus maksukoormust tõsta küsitav ja riskantne ning võib pigem niigi kriitilist majandusolukorda halvendada.
 |
  |
 |
