Kas euro toob meile pensioni 1700 eurot nagu Kreekas?

Kas eurosid ei tohi kokku murda, et soovitatakse kasutusele võtta suurem rahakott? Kas pangaautomaadist hakkab münte saama? Need on vaid mõned paljudest ja isegi mõnel juhul naljakana tunduvatest küsimustest, mille vastu inimesed seoses euro tulekuga huvi tunnevad. Järgnevalt vastavad oma ala spetsialistid Eesti Päevalehe lugejatelt tulnud küsimustele.

•• Kas ka meil tõuseb pension nüüd 1700 euroni, nagu see on põhja minevas Kreekas?

Kui suudame hoida ja tõsta seda taset, mis meil pensionide osas täna on, siis on hästi. Olgem ausad – keskmise pensioni hoidmine üle 40% keskmisest palgast on väga hea saavutus.

Aga ka 1700 euro suurune pension on võimalik, kuid seda siis, kui üldine majanduskasv ja riigi areng seda lubab.

Hanno Pevkur, sotsiaalminister

•• Kas eurole üle minnes eluase­melaenu tagasimakse väheneb?

Pank arvestab kroonides võetud laenu automaatselt eurodesse. Laenu intressimäär ja kõik muud tingimused jäävad samaks ning lepingut muutma ei pea. Laenusumma arvutamisel kroonidest eurodesse järgitakse kindlaid reegleid, mis näevad ette ümardamise ühe eurosendi täpsusega. Pärast euro tulekut koostatakse uued tagasimaksegraafikud eurodes.

Seega otseselt laenu tagasimakse ei vähene. Küll saab väikese võidu kaasnevate kulude näol, sest enamik eluasemelaene on väljastatud eurodes ning kui ka palk laekub eurodes, siis ei tule enam laenumakseks kroone eurodeks ümber konverteerida.

•• Kui euro kurss on võrreldes dollariga praegu läbi aegade madalaim, siis kas oleks otstarbekam avada hoopis dollarihoius?

Täna on eurohoiuse intress mõnevõrra kõrgem kui dollarihoiusel. Euro- ja dollarihoiuste vahel valides on tõesti võimalik valuutakursi muutusest lisa teenida, kuid alati võib kurss ka teises suunas liikuda ning hoopis kahju tekitada. Iga hoiustaja peab ise otsustama, kas soovib teha hoiuse dollaris ning võtta sellega valuutakursi muutumise risk. Praegu on tõesti dollar euro suhtes tugevamaks muutunud, kuid tasub meenutada, et alles mõni aeg tagasi oli olukord vastupidine ning euro tõusis kiiresti dollari vastu.

•• Seni olen turule kartulit ostma minnes võtnud pangaauto­maa­dist ikka 25 krooni kaupa raha välja. Kas nüüd hakkab auto­maat andma siis münte ka või?

Uue rahaga harjumine võtab alguses kindlasti natukene aega. Võrreldes teiste hiljuti euroalaga liitunud riikidega on Eesti suur eelis see, et väga paljudes kohtades saab pangakaardiga maksta, mistõttu sularaha pole vaja kuigi palju kasutada. Küll jääb alatiseks alles kohti, kus kaardiga maksta ei saa, näiteks turul osa müüjate juures.

Kui varem sai võtta 25 krooni ja selle eest kartuleid osta, siis edaspidi saab pangaautomaadist kätte suurema summa. Küll aga turul kartulite eest makstes ei kulu see raha lihtsalt ühekorraga ära ning kui järgmine nädal uuesti kartulite järele minna, siis ei ole vaja raha võtta, vaid saab eelmisest korrast üle jäänud vahetusraha kasutada.

•• Miks räägitakse, et nüüd on vaja suuremat rahakotti, sest kupüürid on suuremad? Kas neid siis kokku murda ei tohigi?

Euro kupüürid on küll erineva suurusega, kuid need peaksid rahakotti ilusti ära mahtuma. Väiksema nominaaliga kupüürid on oma mõõtmetelt väiksemad ning suurema nominaaliga kupüürid suuremad. Kui varem mahtusid kroonid lahedalt rahakotti, siis vaevalt ka eurodega probleeme tekib. Kui kroonid mahtusid rahakotti vaevaliselt, siis peaksid samasse rahakotti kindlasti mahtuma 5-, 10-, 20- ja 50-eurosed kupüürid, suuremate euro-nominaalidega võib raskusi tekkida. Siinkohal paneksin aga inimestele südamele, et sularaha suurtes summades kaasas kanda ei ole kindlasti turvaline, mistõttu soovitame võimaluse korral hoida rahakotis nii vähe sularaha kui võimalik ning maksta pangakaardiga. Pangakaart on kaitstud parooliga ning kurjategijatel on inimese rahale oluliselt raskem ligi pääseda.

•• Kas need kupüürid senistest rahaautomaatidest siis ikka välja tulema mahuvad?

Rahaautomaadid on tehtud lähtuvalt rahvusvahelistest standarditest ning ka kõige suuremate mõõtmetega 500-eurosed tulevad automaadist välja.

•• Kas Eestis hakkavad rahaautomaadid väljastama ka 500-euroseid kupüüre?

Kuna tegu on väga suure rahaga, siis on arvatavasti väga vähe inimesi, kes sooviksid sellist rahatähte pangaautomaadist saada. Seega ei hakka pangaautomaadid eeldatavasti 500-euroseid väljastama.

•• Kas Eestis võib tekkida 500-euroste kupüüridega arveldades probleeme? Mujal maailmas see tekitab probleeme.

500 euro väärtusega kupüür on väga suur raha (7823,3 krooni) ning väiksemat ostu tehes võib ikka juhtuda, et pole piisavalt vahetusraha tagasi anda. Seda juhtub aeg-ajalt ka 500-kroonise rahatähega, näiteks väliüritustel, kus kassast on juba enne mitmeid kordi 500-kroonise vahetusraha tagasi antud ning viimasele enam ei jätku. 

•• Pangakaardi hooldustasu on praegu 15 krooni, mis oleks tulevikus 0,95867 eurot. Kas sellest saab 1 euro või 0,95 eurot?

Pank lähtub eurole üleminekul ausa hinnastamise kokkuleppest ning ei tõsta euro kasutuselevõtu varjus hindasid. Kõik teenustasud ümardatakse lähtuvalt ametlikest ümardamisreeglitest, mis tähendab ümardamist ühe eurosendi täpsusega. Reeglikohaselt oleks ümardamisel täpne summa 0,96 eurot.

•• Kuuekroonine ülekandetasu on 0,383 eurot. Mis sellest saab?

Kõik teenustasud ümardatakse lähtuvalt ümardamisreeglitest ning kuuekroonine ülekandetasu on eurodesse arvutatult 0,38 eurot.

Mart Siilivask, Swedbanki pressi­esindaja

•• Maksuametis käib praegu arveldamine ainult täiskrooni­des. Mis saab euro tulles?

Võimaluse korral ümardatakse maksude, riigilõivude, keskkonnatasude ja toetuste kroonimäärad seadustes eurodesse elanikkonnale soodsamas suunas, et anda head eeskuju erasektorile. Igasugused trahvid ümardatakse aga ülespoole ehk ka ühiskonnale soodsamas suunas. See on üldpõhimõte.

Ingvar Bärenklau, rahandusministeeriumi eurospetsialist

•• Kas õppemaks arvestatakse täpselt eurodesse või ümardatakse ülespoole?

Arvutatakse lihtsalt ümber ja kui üldse mingisugust ümardamist tehakse, siis täisarvu piires, et ei jääks komakohti.

Mehis Tuisk, Tartu ülikooli pressi­esindaja

•• Miks euro kurss on 15,6466? Miks kohe alguses ei seotud Eesti krooni kursiga 15,0000, mis teeks praegu meie ülemineku ja ümardamised ja kõik muu kümme korda lihtsamaks?

Põhjus on ajalooline. Eesti sidus 1992. aastal oma krooni Saksa margaga kursiga kaheksa krooni ühe marga eest. Kui Saksamaa osales euro loomisel ja läks sellele üle oma kursiga, siis jäi Eesti krooni kurss muutumatuks.

•• Kas eurole üleminek on nüüd 100% kindel?

Eurole üleminek pole sada protsenti kindel. Kolmapäevane Euroopa Komisjoni soovitus, et Eesti võiks võtta euro kasutusele, oli üks samm selles pikas otsustuste reas, mis tuleb teha euro kasutuselevõtuks. Ees seisab rida poliitilisel tasemel otsuseid, millest lõplik on Euroopa Liidu rahandusministrite koosolek Ecofin. See peaks eeldatavasti toimuma 13. juulil. Pärast seda saab kindlalt öelda, et 1. jaanuarist võetakse Eestis kasutusele euro.

•• Kas vahetuskursiks jääb ikka kindlasti praegune kurss?

Euroalaga liitumine ja vahetuskursi lõplik fikseerimine on mitmepoolsed otsused. Ülemineku kursi otsuse teevad euroala riikide ja Eesti rahandusministrid ning see otsus peab olema ühehäälne. Eesti vahetuskurss on Saksa marga ja euro suhtes olnud fikseeritud pea 18 aastat. Kurssi ei ole plaanis muuta ja seetõttu lähtuvadki nii Eesti Pank kui ka valitsus eeldusest, et Eesti liitub euroalaga seni kehtinud kursi 15,6466 alusel.

•• Kas Eestis võib tekkida 500-euroste kupüüridega arveldades probleeme? Mujal maailmas see tekitab probleeme.

Euroala riikides on 500-eurone pangatäht ametlik maksevahend nii nagu teisedki euro pangatähed ja mündid. Arveldamisel võib tekkida probleem väiksemate kaupmeeste või teenuseosutajate (nt taksoteenus) puhul, kellel ei pruugi alati olla piisavalt vahetusraha.

•• Mis saab praegustest sentidega hindadest?

Praegused hinnad kroonides jäävad täpselt samaks ka eurodes. Hindade ümberarvestamisel tuleb kasutada keskkurssi, seejuures on ümardamine kohustuslik vähemalt ühe eurosendi täpsusega ja ümardada tuleb kolmanda koha järel pärast koma. Näiteks kui soovite arvestada eurodesse 264,50 krooni, tuleb teostada jagamistehe: 264,50 krooni : 15,6466 = 16,90463104 eurot. Seejärel tuleb saadud summa arvestada ühe eurosendi täpsuseks, võttes arvesse vaid kolmandat komakohta 16,90463104. Kui kolmas koht pärast koma on neli või väiksem number, ümardatakse ümberarvestatud väärtus allapoole, seega on ümardamistulemus ühe sendi täpsusega selle näite korral 16,90 eurot.

•• Kuidas saab kroonid eurodeks vahetada? Mis saab minu arvelduskontol olevast rahast?

Euro sularaha lastakse ringlusse ja kroonid kõrvaldatakse käi­belt pangakontorite, sularahaautomaatide ning jaekaubanduse kaudu.

Pangad vahetavad kokkuleppel Eesti Pangaga kuu aega enne ja kuus kuud pärast €-päeva kroone eurodeks keskkursiga ja ilma teenustasuta ning jätkavad seejärel nimetatud teenuse osutamist vähemalt kuue kuu jooksul piiratud kontorivõrguga. Pärast kroonide eurodeks vahetamise lõppu pankades vahetab Eesti Pank tähtajatult kroone eurodeks keskkursiga ja ilma teenustasuta.

Alates €-päevast kehtib kahenädalane paralleelkäibe peri­ood, mil euro ja kroon on sularahas võrdväärsed maksevahendid. Kauplustes saab maksta nii eurodes kui ka kroonides, vahetusraha antakse üldjuhul tagasi eurodes. Pärast paralleelkäibe perioodi on euro ainus seaduslik maksevahend Eestis.

Kontorahas toimub €-päeval eurole järsk üleminek, st üleminekuperioodi ei ole. Krooni kontoraha konverteeritakse ühel ajal ning täies ulatuses eurodeks. Konverteerimine toimub keskkursiga ja ilma teenustasuta.

Viljar Rääsk, Eesti Panga juhtiv­spetsialist

•• Kui kiiruse mõõduka ületamise eest tehti seni mulle trahvi kuus trahviühikut ehk 300 krooni, siis mis on trahvi­ühiku suurus edaspidi? 3,83 eurot?

Trahviühikute täpsem konverteerimine seisab veel ees, kindlasti võiks trahviühik olla selgem ja arusaadavam kui 3,83 eurot. Täna pole see veel paigas, nii et kõik need ja teised euroga seotud küsimused lahendatakse euro kasutusele võtmise seadusega.

•• Kas Eestis võib tekkida 500-euroste kupüüridega arveldades probleeme? Mujal maailmas see tekitab – on kahtlus, et nii suured rahatähed on vaid pättidel.

Eesti erisust ette ennustada on päris keeruline. Suured ühikud teevad inimesed ettevaatlikuks, ja iseenesest on see turvalisem viis kui uljalt usaldamine. Samal ajal uskuda, et suured rahatähed on ainult pättidel, pole ka päris eluterve. Euro on iseenesest turvaline raha, kuid uudses ja mõneti harjumatus olukorras tasub kindlasti olla tavalisest tähelepanelikum ja ettevaatlikum.

Harrys Puusepp, politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja

•• Kuna inimesed kindlasti arvutavad hindu mõnda aega kroonides, siis äkki saab euro ajal teha nii, et sildil on suurelt hind eurodes ja all pisikeselt hind kroonides (praegu on ju vastupidi tegelikult).

Meil on kohustus esitada hindu kahes vääringus selle aasta 1. juulist kuni 30. juunini järgmisel aastal. Vabatahtlikult võib seda teha ka pärast seda kuupäeva.  

•• Kas poodides ja kohvikutes ümardatakse hinnad üles või alla?

Vastavalt ümardamise reeglitele, kui hind oleks arvutuslikult 5,021 – siis kujuneb hinnaks 5,02 ja kui hind on 5,029, siis kujuneb hinnaks 5,03 eurot.

•• Kui praegu saab plekkpurgi eest 50 senti, siis euroajal peaks saama 50 : 15,6466 = 3,2 eurosenti. Palju siis saab? Kas kolm või neli senti? Kas joogi hind tõuseb?

Ei muutu kuhugi poole. Taaramäärad kehtestataks keskkonnaministri määrusega ja taara on see, mille väärtuse saab ostja tagasi. See ei ole hind.

•• Kas meil pannakse ka kohvikutes välja sildid, et suurema kui 100-eurose kupüüriga ei arveldata? Paljudes Euroopa riikides on see nii.

Praegu minu teada sellist mõtet ei ole, selleks peaks olema seaduslik alus. Aga kõik oleneb kauba ostusummast. Kui kõik kliendid tulevad 100-eurostega, võib juhtuda, et kaupmehel pole raha tagasi anda. Vastavalt ostusummale võiks olla ka kupüür, millega ostma tullakse. 1

Marika Merilai, kaupmeeste liidu tegevdirektor