Intervjuu korraldas baltisaksa dokumentalist Bengt von zur Mühlen, kel aitas küsimusi ette valmistada president Lennart Meri.

Von zur Mühlen võttis mullu Moskvas ühendust Vaino sugulastega. "Teda tuli veenda intervjuud andma," räägib sakslane. Abi oli Vaino sugulastele makstud mitmest tuhandest dollarist.

Von zur Mühlen ei soovi rahanumbrit täpsustada. Koos sõidu- ja hotellikuludega maksis intervjuu kümme tuhat dollarit (üle 170 000 krooni).

Kuna Saksamaal puudub Vaino vastu huvi, annab von zur Mühlen intervjuu tasuta Eesti ajakirjanduse kasutada. Ta nimetab seda "kingituseks oma sünnimaale".

Esimest korda üritas sakslane saada Vainoga jutule kuus aastat tagasi. Vaino aga ütles tema ukse taha ilmunud võtterühmale ära. Varem oli ta saatnud südamlikult pikalt ka Eesti Ekspressi ja Eesti Telefilmi.

Nüüd julgustas Meri oma sõpra uuesti proovima. "President helistas mulle veel õhtul enne lendu Moskvasse. Ta andis mulle uut infot ja küsimusi."

"Kas pärast Stalini surma oli Berial kavatsus Eestile rohkem iseseisvust anda? Kas te uskusite 1991. aasta augustiputši õnnestumisse? Millist osa te sel juhul endale nägite?"

Enne Vainoga kohtumist pidas von zur Mühlen nõu ka Jaan Krossi ja Endel Lippmaaga.

Intervjuu toimus vene keeles. Kuna von zur Mühlen vene keelt ei oska, esitas küsimused tema tõlk Vladimir Zhilzov.

1932 Tartus sündinud von zur Mühlen elab Berliinis. Tema firma Chronos on vändanud dokumentaalfilme Saksamaast, holokaustist, Lennart Merist, Jaan Krossist ja seeriamõrtsukast Andrei Tšikatilost.

Filmid "Berliini lahing" ja "Kollane täht" juutide tagakiusamisest on kandideerinud Oscarile, ta on võitnud Berliini filmifestivalil Hõbekaru. 1999 valis Tartu ülikool von zur Mühleni oma auliikmeks.

Lühendamata versioon legendaarse sekretäri Karl Vaino intervjuust Bengt von zur Mühlen´ile: