Karate, korvpall ja keelekümblus – koolid meelitavad uusi õpilasi

Ajal, kui tippkoolide direktorid saavad ajalehtedest lugeda, kuidas nende koolide 1. klassidesse tuuakse hullumiseni teadmisi täis topitud lapsi, käib kõva võitlus esimesi koolisamme tegevate laste pärast ka väiksemates koolides.

Saksa ja inglise keele, keelekümbluse ning majandusõppe süvaklassid ei pane enam kedagi kulme kergitama, kuid mida ütleksite karateklassi kohta? Just selline 1. klass avatakse tänavu sügisel Tallinna Sikupilli keskkoolis. „Arutasime kollektiiviga erinevaid variante, kuid valik langes karate kasuks, kuna selleks on vajalikud ruumid olemas ja karate õpetamine koolis vastab meie kasvatustöö eesmärkidele,” selgitas Sikupilli kooli direktor, ka ise nooruses karatega tegelenud Villu Mengel. Seejärel loetles ta karatest tulenevaid eeliseid: „Viisakus, austus, julgus, enesevalitsemine, tervislikud harjumused, eluterved hoiakud ja kehaline võimekus.”

Nagu turundusõpikust

Kas selliste isikuomaduste populaarsus või Jean-Claude Van Damme filmidega üles kasvanud lastevanemate võsukeste kooliealiseks võrsumine on loonud olukorra, kus Sikupilli keskkooli 1. klassi astumiseks esitatud avalduste arv on juba praegu suurem kui eelmisel aastal kokku.

Ka Tallinna kesklinnas asuva Liivalaia gümnaasiumi juhid on otsustanud panna väiksed lapsed varakult sportima. „Teeme kaks esimest klassi – spordisuunitlusega, kus õpetatakse eelkõige korvpalli, ning loodus-majandussuunalise klassi,” lausus kooli direktor Veiko Rohunurm.

Eriti tugevalt peavad 1. klassi astujate pärast võitlema koolid, kus 10. klasse enam ei avata. Nii ei jäägi neil muud üle kui suuremate 1. klasside arvel töökoormust hoida. Just selliste koolide hulka kuuluvad ka Sikupilli ja Liivalaia kool.

Sama saatus tabas ka Lasnamäe üldgümnaasiumi, kuid sealsetel juhtidel on 1. klasside täitmiseks sootuks erinev taktika. „Teeme kohtumisüritusi lasteaedades, et lastevanematele kooli tutvustada ja neid meie kasuks otsustama meelitada,” lausus kooli direktor Merike Vaarandi. „Seekord teeme seda tööd eriti tugevalt vene lasteaedades.”

Nimelt on just eesti õppekeelega koolil lihtsam meelitada vene õpilasi keelekümblusklassidesse, sest üha enam venekeelseid lapsevanemaid tahab anda lapsele eestikeelse hariduse. See aga tähendab komplekteerimismuresid omakorda vene õppekeelega koolidele.

Tühi koolimaja võtab miljoni

•• Järgmisel aastal tuleb Tallinna haridusametil suure tõenäosusega üleval pidada seitset tühja koolimaja: Õismäe humanitaargümnaasiumi, endise Valdeku põhikooli, Pelguranna põhikooli, Sõle põhikooli, Tartu mnt 23 asuva Tallinna täiskasvanute gümnaasiumi, Tondiraba keskkooli hoonet ja ilmselt ka kahe kolmandiku ulatuses Akadeemia tee 30 koolihoonet, kus seni on õppinud Mustamäe gümnaasiumi algklassid.

•• Akadeemia teele on muu hulgas plaanitud rajada sotsiaalmajutusüksus, kuid selles pole veel kokkuleppele jõutud. Haridusameti sõnul käivad läbirääkimised ka teiste tühjaks jäävate koolimajade otstarbeka kasutamise üle.

•• Praegu jäävad koolihooned n-ö reservi. Tulevikus saab neid kasutada asenduspindadena, samuti arvestatakse võimalusega, et kui lapsi on rohkem, võib maju taas vaja minna.

•• Tühjaks jäänud vana koolimaja toob linnale 800 000 kuni 1,2 miljoni krooni ulatuses lisaväljaminekuid (kütmine ja turvalisuse tagamine).