Kapo: Venemaa aktiviseerus ka eelmiste eurovalimiste eel

Fritz Kolbe spioon kolmanda rechi südames.Fritz Kolbe varjatud võitlus natside vastu on üks haaravaimaid,ent seni täiesti avamata lehekülgi Teise maailmasõja ajaloos.Vähe oli sakslasi,kes natsismi barbaarsusele vastu hakkasid.Veelgi vähem oli neid,kes tegutsesid salajas liitlaste heaks.Fritz Kolbe kuulus nende hulka.Saksa välisministeeriumi ametnikuna oli ta liitlaste üks olulisemaid spioone Teise maailmasõja ajal.Ameeriklased andsid talle koodnimetuse George Wood.Eluga riskides edastas ta aastail 1943-1945 LKE-LUUREKESKANGENTUURILE-OSS-ILE tohutul hulgal informatsiooni.OSS-Office of Strategis Services OSS-loodi juunis 1942 Ameerika armee peastaabi-Joint Chiefs of Staff alluvuses.Selle ülesanne oli ebakonventsionaalne sõjapidamine,stluureandmete kogumine ja teljeriikide vastu suunatud salajane tegevus.President Roosvelt määras agentuuri juhiks Wall Streeti advokaadist vabariikliku partei liikme,teoinimesena tuntud Esimese maailmasõja kangelase William Donovani,kes jäi sellele ametikohale kuni 1945.a.Fritz Kolbe suri 1971.aastal 16.veebrualil Bernis sapipõievähki.Tema matustele osales kümmekond inimest.Teiste seas asetasid hauale LKE direktori Richard Helmsi poolt pärja kaks tudmatut meest.Enne surma 1969.aastal oli Allen Dulles kirjutanud-On ebaõiglane,et uus Saksamaa ei tunnusta Fritzu poolt korda saadetud ülimat austust väärivaid tegusid ja märkimisväärset osa,mida ta etendas Hitleri ja tema võimu lõplikus kukutamises.Ma loodan,et ebaõiglus kord hüvitatakse ja et tema rolli tõelist suurust tunnustab vääriliselt ka tema kodumaa.Imekombel Gestaapo kätte sattumisest pääsenud,täitis ta informaatorirolli kuni sõja viimaste pävadeni.Vaatamata sellele,et ta oli oma võitluses üksi,mõjutas ta tegevus sõja käiku.Ent Fritz Kolbe loos ei puudu kibedus-liiga hilja hakkasid liitlased varjukangelast tõsiselt võtma.See on mehe lugu,keda 1945.aastal peale paljud sakslased pidasid reeturiks ning kelle tegevus pole omade seas tunnustamist leidnud.Kui praeguseks poleks avanenud maailma eri nurkadesse laiali paisatud seni juurdepääsematud arhiivid,võinuks Fritz Kolbe jäädagi igavesti varjutuks.

20. sajand oli kahtlemata inimkonna ajaloo üks kõige verisem ja vägivaldsem periood. Sajandile tooni andnud kahes maailmasõjas tapeti märksa suurem osa maailma elanikest kui mis tahes varasemas geopoliitilistelt mastaapidelt võrreldavas võitluses. Lisaks sellele hukkus massiliselt inimesi enam kui kümnes mitmesuguses konfliktis. Mis muutis 20. sajandi ja eriti selle esimese poole nii veriseks? Otsides vastust sellele küsimusele tuleb Niall Fergusoni sõnul silmas pidada eelkõige kolme peamist märksõna: etniline konflikt, majanduslik muutlikkus ja impeeriumide allakäik. Etnilised rahutused puhkevad ennekõike suurte majanduslike muutuste perioodil ning kui see peaks leidma aset impeeriumidele pöördelistel aegadel, ongi ulatuslikud vägivaldsed konfliktid kerged tekkima.

Hea töö KAPO, jätkake samas vaimus!