Kaks suurhaiglat jagavad taas kogu euroabi

Haiglaid ja regionaalministrit ärritab sotsiaalministri plaan jagada 1,7 miljardit krooni Euroopa Liidu tõukefondi raha kahe haigla vahel.

Sotsiaalministri Maret Maripuu poolt määrusesse kirjutatud 60-protsendiline piirmäär tähendaks regionaalminister Siim-Valmar Kiisleri arvates seda, et Tartu ülikooli kliinikumi ja Põhja-Eesti regionaalhaigla mahukad projektid nõuaksid eurotoetustest suure hulga abiraha, mille tõttu jääks viis väiksemat keskhaiglat (Tallinna lastehaigla, Ida-Tallinna keskhaigla, Lääne-Tallinna keskhaigla, Ida-Viru keskhaigla ja Pärnu haigla) toetusest ilma. Ka eelmisel abirahade programmi perioodil jagasid veidi vähem kui poole miljardi suuruse abiraha ära just Kiisleri nimetatud haiglad.

Määruse kooskõlastamata jätnud Kiisleri hinnangul võib vaid kahe haigla järjekindel soosimine halvendada oluliselt arstiabi kättesaadavust teistes Eesti piirkondades. “Näiteks Ida-Viru keskhaigla on aastaid oodanud investeerimiseks raha,” lisas Kiisler. Regionaalministri arvates peaks eurorahast haiglate projekte rahastama 35 protsendi ulatuses – see protsendimäär nõuaks projektidele suuremat riigi või haigla omafinantseeringut, mistõttu jaguks toetusi rohkematele.

Eesti haiglate liidu juhatuse esimehe ja Pärnu haigla juhatuse esimehe Urmas Sule sõnul soovib ka haiglate liit, et euroraha saaksid kasutada võimalikult paljud haiglad. “Haiglate liit saatis ministrile oma seisukoha ja me loodame, et minister seda ka arvestab,” lisas Sule.

Ida-Viru keskhaigla juhatuse esimees Tarmo Bakler selgitas, et Kohtla-Järvel asuv haigla on praegustest keskhaiglatest infrastruktuuri poolest nukraimas olukorras. Tõukefondi summadest sooviks Ida-Viru keskhaigla ehitada juurdeehitise, mis lõpetaks ebaotstarbeka rahakulutamise. Kokku maksaks juurdeehitis 800–900 miljonit krooni ning Bakleri sõnul on valitsus varasemates dokumentides selle investeeringuga nõustunud.

Samal ajal ei anna praeguseks koostatud taotluste hindamise kriteeriumid erilist lootust euroraha abil juurdeehitist ehitada.

Eesmärgiks meditsiini kitsaskohad

•• Sotsiaalministeeriumi asekantsler Ivi Normet ütles, et ministeeriumi eesmärk on toetada projektide elluviimist, mis leevendaks praeguseid kitsaskohti, mitte jagada raha võimalikult paljudele haiglatele.

•• Samal ajal sõltub Normeti sõnul eurorahast osa saavate haiglate arv sellest, millises mahus on haiglad võimelised ise projekte finantseerima.

•• Tartu ülikooli kliinikumi juhatuse esimehe Urmas Siiguri arvates pole mõistlik jagada euroliidu antavat ligi kaht miljardit krooni ühtlaselt kõigi vahel.

•• “Ma ei pea küll mõistlikuks raha ühtlast laialijaotamist, see peaks ikkagi olema projektipõhine ning lähtuma riigi kui terviku vajadustest ning rakenduskava prioriteetidest, pealegi on näiteks Pärnu haigla suhteliselt hilisel ajal puhtalt riigi rahaga üles ehitatud,” lisas Siigur.

•• Näiteks kliinikum ise plaanib tõukefondist raha taotleda, et finantseerida Maarjamõisa meditsiinilinnaku teist ehitusjärku. Projekti kogumaksumus on umbes 780 miljonit krooni, millest taotletav summa oleks ligi 510 miljonit krooni.