Kaitsevägi saab kopterid, soomusväe ja keskmaa õhutõrje

Kaitseminister Jaak Aaviksoo tutvustas eile esimest korda avalikult uut kaitseväe arenguplaani, mille järgi saab kaitsevägi järgmise kümne aasta jooksul näiteks keskmaa õhutõrjesüsteemi, transpordikopterid ning plaan näeb ette ka võimaluse tankide ostmiseks.

Kuni 2018. aastani kaitseväe arengut määrava kava kõige esimeseks prioriteediks nimetas Aaviksoo siiski luure-, side- ja seiresüsteemide arendamist, millesse investeeritakse kümne aasta jooksul mitu miljardit krooni. “Gruusia sündmuste analüüsid näitavad, et just see valdkond oli neil nõrgim,” rääkis Aaviksoo. Järgmiste prioriteetidena tõi minister välja kiirreageerimisvõime arendamise ning Kaitseliidu eelarve tõstmise.

“Samuti on kriitilise tähtsusega õhuruumi kaitsmine, mida me eelkõige saame teha koos liitlaste abiga,” ütles Aaviksoo. “Kui lühimaa õhutõrjesüsteemi leping on meil juba sõlmitud, siis nüüd oleks vaja ka keskmaa õhutõrje süsteemi,” lisas ta. Oma hävituslennukite ostmist arenguplaanis aga ette ei nähta. “Küll nähakse plaanis ette polüfunktsionaalsete transpordihelikopterite ostmine. Need kopterid hakkavad täitma ka päästeülesandeid.”

Aaviksoo kinnitas, et uus arenguplaan näeb ette ka soomusvägede loomise. “Selge on see, et meie maavägi vajab avatud maastikul enda kaitsmiseks paksu soomust. Selle jaoks tuleb hankida kas jalaväe soomustatud lahingumasinad või tankid,” lausus ta. Kumma variandi kasuks otsustatakse, on tema sõnul veel lahtine. “Kui me räägime tankidest, siis neid peaks olema 30–40 tükki,” lisas ta.

60 miljardit krooni

Järgmise kümne aasta arenguplaani tutvustades ei maininud Aaviksoo kordagi mereväele võimekuse lisamist. “Neile jääb miinitõrje, sest kui realistlikult vaadata, siis uute võimekuste lisamine mereväele on nii kulukas, et üksi me sellega toime ei tule,” selgitas ta hiljem.

Kuigi nii kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots kui ka Aaviksoo ise on varem viidanud, et uue arenguplaaniga võib muutuda ka ajateenistuse ülesehitus, siis praegu on see plaan ministri sõnul edasi lükatud. “Me analüüsisime Soomes kasutatavat metoodikat, kus ajateenistus kestab kuus, üheksa või kaksteist kuud. Otsustasime, et praegu jätkame vanamoodi ning tuleme selle analüüsi juurde tagasi 2012. aastal,” selgitas Aaviksoo. Ajateenistuse muutmine eeldaks ministri sõnul uue infrastruktuuri väljaehitamist ning koolitusvõimaluste parandamist. “Samas oleks niinimetatud Soome skeemi järgi võimalik aastas välja õpetada 3500–4000 ajateenijat senise 1500–2000 asemel.”

Kui kaua peaks Eesti kõigi arenguplaanis seatud eesmärkide täitmisel võimalikule agressioonile vastu pidama, Aaviksoo sõnul kirja pandud ei ole. “Me tahame näidata piisavat heidutusvõimet, et Eesti kunagi sõjalise konflikti tandriks ei saaks. Aga vajadusel oleme valmis ennast kaitsma.”

Riigikogu riigikaitse komisjoni esimees Mati Raidma lausus, et tema hinnangul on arenguplaani eesmärgid realistlikud. “Me oleme ette näinud, et riigikaitse kulutused moodustavad järgmised kümme aastat kaks protsenti SKP-st ja seetõttu polnud mõtet teha plaane, mis seda numbrit ületavad,” rääkis Raidma. Plaani järgi kuulub kaitseministeeriumile kümne aasta jooksul umbes 60 miljardit krooni, millest pool kulutatakse hangetele ning investeeringutele.

Lisaks tõi Raidma välja, et arenguplaani koostamisel analüüsiti kõiki ohuhinnanguid ning töötati välja erinevad stsenaariumid. “Riigikaitse komisjonis kuulamised sellel teemal veel jätkuvad, aga ma ei näe hetkel ühtegi põhjust, miks ma ei peaks nõustuma nende seisukohtadega, milleni töögrupid jõudsid.”