Kaitseväelaste eripensionid võidakse asendada hüvitisega

Kohtumisel lepiti kaitseministeeriumi esindaja Martin Jaško andmetel kokku, et kaitse- ja sotsiaalministeerium töötavad välja põhimõtted, mille alusel tagatakse pikaaegse teenistuse lõpetanud kaitseväelastele tavapensioniga võrreldes erisüsteem.

„Üheks võimalikuks lahenduseks on asendada kaitseväelase pension väljateenitud aastate eest makstava hüvitisega. Selline lahendus annaks võimaluse kaitseväelastele hüvitada tegevteenistusest lahkumine enne üldise pensioniea saabumist,” selgitas Jasko Päevaleht Online’ile. „Kava kohaselt seotaks kaitseväelaste hüvitis lahti praegusest pensionisüsteemist ning see reguleeritakse eraldi kaitseväeteenistuse seadusega.”

Ministrid tõdesid ühiselt, et praegune eripensionite süsteem ei ole riigile rahaliselt tulevikus enam jõukohane ning muudatused on möödapääsmatud.

Arvestades kaitseväeteenistuse ja riigikaitse valdkonna eripära ning teiste NATO riikide praktikat – 27-s NATO riigis kehtib kaitseväelastele eriregulatsioon, ainsana ei ole eripensione Islandil, kus puudub ka kaitsevägi – , on kaitseväelastele täiendavate sotsiaalsete tagatiste kindlustamine ka pärast teenistuse lõppemist vajalik.

Praegu pääsevad kaitseväelased pensionile alates 50. eluaastast, kui nad on kaitseväes teeninud vähemalt 13 aastat. Eripensioni võivad nad saada kuni 75% oma sissetulekust kaitseväes.

Kui seni arvatakse näiteks sõdurid ja nooremohvitserid reservi 50-aastaseks saades, siis edaspidi peaksid nad pingutama veel 15 aastat, et välja teenitud pensionile minna. Sotsiaalministeeriumis plaanitav seadusemuudatus võtaks sõduritelt eripensioni ning tõstaks pensionile mineku iga 15 aasta võrra.