Kaheksane uudis: Strandberg tunneb Ignalina puhul Tšernobõli hõngu
(60)
Strandberg kirjutas täna oma blogis, et Tšernobõli plahvatus oli tingitud reaktori võimsuse liigkiirest alanemisest, mis põhjustas reaktori temperatuuri tõusmise ja selle tuuma sulamise. Tšernobõli turbiinid olid seotud veepumpadega: kui reaktor töötas ja tootis auru toimisid ka sama võlli külge seotud jahutusvee pumbad. Kuna turbiinide võimsust alandati, siis ei jõudnud varupumbad piisavalt kiiresti tööle hakata ning hiljem enam jahutusvee taassuunamine reaktorisse ei aidanud.
Strandberg ütles, et toona tuumajaama võimsuse alandamise käsu andnud Siberi soojuselektrijaamast pärit peainsener Djatlov rikkus sellega kõiki reaktori juhtimise reegleid ja see viiski lõpuks katastroofini.
„Kust aga meie teame, kes ja kuidas parasjagu Ignalina jaamas toimetab?” küsis Strandberg.
Strandberg tundis muret, et kui Ignalinas on samalaadne reaktor koos jahutussüsteemiga, siis on pumpade seiskumine ülimalt kriitiline sündmus: reaktori ja turbiini liig-kiire väljalülitumine võib tähendada reaktori ülekuumenemist ja reaktori keskme sulamist.
Neljapäeva pärastlõunal lülitus automaatselt välja Ignalina tuumajaama reaktor, põhjuseks oli ilmselt elektririke. Utenose maakonna tsiviilkaitseametniku sõnul peatas lühis generaatori, mistõttu omakorda lülitus välja reaktor.
Elektritootmise taastumiseks võib kuluda kolm päeva. Seni saab Leedu puudujääva elektri Venemaalt ning vähemal määral ka Lätist ja Eestist. Reaktoritõrge tuli ajal, mil Leedus levib tasapisi idee jätta Ignalina tööle seniks, kuni valmib uus tuumajaam.
 |
  |
 |
