Eile keeldus Lillo sel teemal rääkimast. Michal sõnas, et tal pole midagi lisada kommentaarile, mille ta andis Eesti Päevalehele ülemöödunud nädalal pärast seda, kui sai kätte ülekuulamiskutse.

Toona ütles Michal, et tunneb head meelt, et saab lõpuks ütlusi anda, sest on oma süütuses veendunud. „Olen seda võimalust juba kaks kuud oodanud, mille jooksul pole mulle kehtinud süütuse presumptsioon, ja selle osas pole midagi muutunud peale võimaluse lõpuks täpselt kuulda, mis on kahtlused, ning võimaluse, et keegi ka minu arvamusest huvitub,” lausus ta.

Michali väitel on tema vastu esitatud süüdistused ümberlükatavad, kui menetluse erapooletus on tagatud.

Endiselt püsib aga küsimus, kas Michal oleks pidanud uurimise ajal ministriametist taanduma ja kuivõrd see juurdlust mõjutas, et ta seda ei teinud.

Ministri kaksikstandard

Politoloog Tõnis Saarts lausus, et see, kas Michal peaks ministrikohalt tagasi astuma, sõltub juurdluse tulemustest. „Siiski tekitab fakt, et justiitsministri ametialas käib uurimine, mis puudutab ministrit ennast, hulga küsimusi,” märkis ta.

Saarts tuletas meelde, et jaanuaris ütles Michal ise ETV saates „Foorum” Keskerakonnaga seotud korruptsiooniskandaali kommenteerides, et poliitikute puhul annab tagasiastumiseks alust juba ainuüksi kahtlus ja süüdimõistvat otsust polegi vaja ära oodata.

„Mind panebki mõtlema kõige rohkem see, kui poliitik ise ütleb, et selline on norm ja uus eetiline standard Eesti poliitika jaoks, ning siis viis kuud hiljem talitab ise risti vastupidi,” ütles Saarts. „Kui siinkohal pole tegu kaksikstandardiga, siis millega?”

Politoloog märkis, et Eestis pole olnud palju ministrite tagasiastumisi, mille põhjuseks oleks olnud vaid kahtlustus. „Üldises plaanis on ta [Michal] seega käitunud nii, nagu Eestis kombeks,” nentis Saarts. „Tema enese ja Reformierakonna poolt pool aastat tagasi seatud eetikastandardite järgi aga oleks pidanud ta päevapealt, kui Silvergate’i skandaal puhkes, tagasi astuma.”

Saartsi hinnangul ei kujuta praegune olukord siiski endast otsest ohtu demokraatiale. „Kui aga selgub, et uurimist ja kohtuotsust on püütud poliitiliselt kuidagi kas või kaudselt mõjutada või suunata, tekib tõsine küsimus kohtuvõimu sõltumatusest,” ütles ta. „Sellisel juhul saaksime rääkida juba tõsisest riivest demokraatiale.”

Maruste ootab põhjendust

Riigikogu põhiseaduskomisjoni reformierakondlasest esimehe Rait Maruste sõnul ei pea Michal tagasi astuma, sest temavastast süüdistust pole formuleeritud. „Asjad ei saa ju nii käia, et keegi tahab kellestki lahti saada, annab sisse avalduse või väidab midagi ning minister astubki kohe hirmunult tagasi,” lausus ta.

Maruste sõnul tekib poliitiline vastutus siis, kui süüdistused on tõestatud, kuid siiani on kõik olnud väidete tasemel. „Nii on lihtne teisi kompromiteerida: pillume väited lendu ja ongi valitsus lammutatud,” märkis ta.

Maruste kinnitas, et ta ei näe juurdlusega tegeleva prokuratuuri ja justiitsministeeriumi tihedas seoses probleemi. Ta lausus, et ei usu võimalikku erapoolikust, sest prokuratuur on küll justiitsministeeriumi haldusalas, aga tegutseb autonoomselt.

Endine riigikogu liige, Reformierakonda kuuluv Silver Meikar avaldas mai lõpus Postimehes arvamusloo, milles tunnistas, et on annetanud Reformierakonnale Kristen Michali palvel võõrast raha, mille ta sai Kalev Lillolt.

Seejärel alustas riigiprokuratuur kriminaalmenetlust paragrahvi järgi, mis puudutab erakonna rahastamisele seatud piirangute rikkumist. Süüdimõistmise korral saab Michalit ja Lillot karistada rahatrahviga.

Käesolevas artiklis on ekslikult kirjas, nagu oleks Kristen Michal ETV saates „Foorum“ Keskerakonna korruptsiooniskandaali kommenteerides väitnud, et poliitikute puhul annab tagasiastumiseks alust juba ainuüksi kahtlus ja süüdimõistvat otsust polegi vaja ära oodata, kuid tegelikult ta seda ei öelnud.

Seega pole alust väita, nagu oleks Michal seadnud standardi, et poliitik peaks ministriametist tagasi astuma juba kuriteos kahtlustatavana, ning seega pole ta ka enda seatud normi rikkunud.

Autor palub eksituse pärast vabandust.