Järjekorrad silmaarsti juurde fantoome täis

OÜ Narva Kliiniku peaarsti Andrei Tšerni sõnul töötavad arstid küll täiskoormusega, aga eile kliinikusse helistades sai silmaarsti juurde aja kinni panna ikkagi alles novembrikuuks. “Mõnikord tekivad ka konfliktid, aga järjekorrad ei ole meie süü,” ütles Tšern. “Arste lihtsalt on vähe, neid peaks juurde tulema.”

Kliiniku vastuvõtupiirkond ulatub Narva linnast Sillamäeni, sest patsient saab ise valida, millisesse kliinikusse minna.

Raviasutuste poolt haigekassale edastatud järjekorrainfo kohaselt ootas tänavu aprilli alguse seisuga silmaarsti juurde pääsemist üle lubatud neljanädalase ooteaja 6200 inimest.

Oma varsti kolmekuuse lapse kerge kõõrdsilmsuse tõttu juuni lõpus Tallinnas polikliinikusse pöördunud Monika oli nördinud, et sai aja alles septembriks. “Jääb mulje, nagu töötaks ainult üks silmaarst,” imestas ta.

Ida-Tallinna keskhaigla (ITK) silmakliiniku juhataja Ülle Aameri sõnul võimendab olukorda see, et pika järjekorra puhul panevad inimesed ennast mitmesse polikliinikusse mitme arsti juurde korraga kirja.

Riigikontroll tegi haigekassale ettepaneku avalikustada internetis info pakutavast erialast, teenuse pakkumise asukohast ja ravijärjekorra pikkusest igal eri-alal, et patsient saaks leida lähima või sobiva ooteajaga arsti.

Aameri sõnul oleks ühtne nimekiri kasulik, sest praeguse seisuga on raske öelda tegelikku järjekorras ootajate arvu, kuid järjekord peaks nähtav olema peamiselt haigekassale, et välistada korraga kahe arsti juurde kirja panemist. “Näiteks täna oli meil laseriga töötava arsti vastuvõtule kirjas kuus patsienti, kes jäid tulemata. Arst istus ilma tööta, aga samas oli võib olla teisi, kes arstile ei pääsenud.”

Riigikontrolli uuritud 44 raviasutusest üheteistkümnes oli järjekord lubatust pikem. Eile ITK-s sai kõige varasema aja silmaarstile Tõnismäe polikliinikusse 13. augustiks.

“Aga samas on ka neid patsiente, kes tulevad lihtsalt oma arsti ukse taha ja kui probleem on tõsine, siis arst vaatab ikka patsiendi üle,” ütles Aamer.

Haigekassa avalike suhete osakonna juhataja Anne Osveti sõnul on eriala arengukava järgi Eestis piisavalt arste, kuid haigekassa uurib ka järjekordade tekitamist polikliinikutes endis.

“Teame meiegi, et sageli piiravad raviasutused inimeste järjekorda panemist mitmesugusel moel, tehes seda vaid teatud kuupäeval või ainult mõnel tunnil päevas,” ütles Osvet. “Hetkel tegeleb haigekassa tõsiselt selle info tõepärasuse hindamisega.”

Ägeda silmahaigusega patsiendid saavad pöörduda 24 tundi valves olevasse silmatraumapunkti, näiteks ITK-s.

Lubamatu reklaam optikapoodides

•• Riigikontrolli hinnangul on lubamatu, et optikapoed reklaamivad silmaarsti teenust, kuigi neil selleks silmaarsti ega tegevusluba ei ole.

•• Ida-Tallinna keskhaigla silmakliiniku juhataja Ülle Aameri sõnul võib sellist käitumist, kus lubatakse silmaarsti vastuvõttu, kuid tegelikult on tegemist vaid optikuga, nimetada inimeste petmiseks. Prille ja läätsi peaks määrama ning välja kirjutama vähemalt optikuharidusega inimene.

•• Aameri sõnul on üldiselt vähenenud trend, et silmaarstid prille või läätsi välja kirjutaksid ning see on jäänud peamiselt prillipoodides olevate silmaarstide ja optikute tööks. “See vabastab ka silmaarsti prillide väljakirjutamise koormusest ja jätab aja nendele, kellel on arsti tervisehäda tõttu vaja,” ütles Aamer.

•• “Prilli väljakirjutamise kunst on sama peen mis arstimise kunst,” lisas ta. Samas on ka optikute tegevusel piirang – nad ei tohi kirjutada välja prille väikelastele ja väga suure lühi- või kaugnägelikkusega inimestele.