Jahikoerte ja põrsaste sabalõikamine keelu alla

Loomade heaolu tagamisele suunatud eelnõu keelustab jahikoerte opereerimise, “kuna see ei ole mingil juhul vähem valus kui teised operatsioonid ning muud veterinaarsed menetlused, mis muudavad looma välimust ja mida ei tehta ravi eesmärgil”. Erandina tohib sabasid kärpida linnukoertel, kes võivad jahil oma saba vigastada, mis põhjustaks omakorda loomadele kannatusi. Sama reegel kehtib ka Taanis. Seevastu Soome ja Rootsi on keelanud kõikide koerte sabade lõikamise, kui selleks ei ole meditsiinilisi näidustusi.

Sigadele tuhnimiskraami

Paljude Euroopa riikide eeskujul ei tohi ka Eesti koeraomanikud tuua edaspidi näitustele lõigatud saba ega kõrvadega koeri. Sätte eesmärk on teha lõpp sellele, et osa inimesi laseb oma tõukoeri lõigata näiteks Venemaal, kus see on lubatud. Veelgi radikaalsemaid piiranguid tahab valitsus oma eelnõuga seada põllumajandusloomade kohtlemisele ja hukkamisele. Põrsaste sabasid on voli lõigata üksnes juhul, kui veterinaararst peab seda nende tervisele vältimatult vajalikuks. Euroliidu õigusruumis on sigade sabade rutiinne lõikus samuti tabu. Sabasid lõigatakse seetõttu, et põrsad kipuvad üksteise saba närima. Põrsaid kehutab üksteise saba närima stress, mida saab leevendada neile sulgu tuhnimismaterjali toomisega või muu tegevuse pakkumisega, selgitavad eelnõu autorid. Põllumajandusministeerium ootab veel, et riigikogu keelustaks loomade kastreerimise “pikaaegset valu põhjustaval kudede nekroosi tekitaval viisil” ja karmistaks koduloomade hukkamise nõu-deid. Kui seni võis talupere kasvatatud loomi oma tarbeks ise tappa, siis eelnõu kohustab talupidajaid vedama üle pooleaastased veised tapamajja.

Maaelukomisjoni liikme Ivari Padari sõnul soovib komisjon eelnõuga sügavuti tööd teha, kuna mitme piirangu otstarbekus on küsitav. “Eesti ei peaks olema esirinnas keeldude ja käskude ülevõtmisega, kui need ei ole ka kõikjal Euroopa Liidus normiks. Maainimesele tuleb jätta tegutsemisruumi,” lausus SDE esimees. “Selle eelnõu puhul on küll Padaril, kes ise lehmi ja lambaid kasvatab, korruptsioonihõng küljes. Tegelikult peaksin end arutelust taandama.” Samas pidas Padar võimalikuks, et parlamendis jäävad peale humaansed põhimõtted. Res Publica poliitik Imre Sooäär lubas komisjoni istungil teha ettepaneku, mis kehtestab väikesaarte jaoks leebema põllumajandusloomade tapmise ja hukkamise korra. Sama praktikat kasutatakse tema sõnul ka teistes EL-i liikmesriikides. Veiste hukkamine väljaspool tapamaja oli keelatud juba esimesel iseseisvusajal.

Ohustatud põllumajandusloomad

•• Loomakaitseseaduse ja põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmise seaduse juurde kuulub ka valitsuse määruse eelnõu, mis loetleb ohustatud põllumajandusloomade tõud.

•• Selgub, et eriti suures ohus on kohalikud tõud.

•• Nendeks on eesti maatõugu veis, eesti hobune, eesti raskeveohobune ja tori hobune ning eesti vutt.

Veterinaararsti õigused

•• Uued loomakaitsereeglid sätestavad veterinaarsete menetluste lõpliku loetelu, mida

tohib looma välimuse muutmiseks teha ja millel ei ole ravi eesmärki.

•• Veterinaari lubatud toiminguteks on loomade kastreerimine, steriliseerimine, nudistamine, sõrgade ja kapjade lõikamine, loomade tätoveerimine ning mikrokiipimine, pullidele nina-rõnga panemine, tibude nokkade lõikamine ja väliaedikutes peetavate kultide kärssade rõngastamine.

Looma tohib tappa vaid arst või vastava koolitusega isik

•• Põllumajandusloom tuleb eelnõu kohaselt uimastada, tappa ja hukata vahendiga, mis on selle loomaliigi jaoks lubatud ja töökorras.

•• Looma uimastamise, tapmise ja hukkamise õigus on veterinaararstil või vastava koolituse saanud isikul.

•• Samuti seab eelnõu rangema regulatsiooni loomade vedamisele ja täpsustab loomapidamise õiguse äravõtmist.

Uus seadus peaks loomade elu paremaks muutma

•• Isikut, kellelt on loomapidamisõigus ära võetud ja kes on taas endale looma võtnud, saab karistada kuni 12 000-kroonise trahviga.

•• Kõigi muudatuste eesmärk on tagada loomade heaolu ja tervise kaitse.