Jäätmevedu ja taaskasutus on Eestis korraldatud kehvasti

Euroopa Komisjoni tellitud ja nõustamisfirma BiPRO teostatud uuringus selgusid Euroopa Liidu riikide, sh Eesti prügimajanduse valupunktid. Nulli oleme teeninud 19 kategooriast kuues. Kokku saime 17 punkti 42-st ja jagame 27 riigi arvestuses Slovakkiaga 18.–19. kohta. Seda, et korralikku jäätmekäitlussüsteemi alles ehitatakse üles, tunnistab ka keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna nõunik Kaili Kuusk.

2010. aasta andmetele tuginevas uuringus viidatakse, et Eesti üheks nõrgaks kohaks on jäätmete tekkimise ennetamine. „Põhimõtteliselt tähendab see seda, et rohkem tuleb taaskasutusele rõhuda,” rääkis Jäätmekäitlejate Liidu tegevjuht Margit Rüütelmann. Ja seda mitte ainult alumiiniumpurkide töötlemise tasandil – tuleks ka inimeste seas säästlikumat eluviisi propageerida.

„Näiteks kui osta poest salatit karbi sees, siis hiljem võiks pestud karpi marju korjata ja sügavkülma panna või pärast purgisupi söömist purk ära pesta ja sinna sisse moosi teha,” selgitas Rüütelmann. Eestile ongi uuringus eelkõige ette heidetud seda, et riigi tasandil pole jõutud niikaugele, et inimesed huvituksid säästlikust eluviisist.

Vähest huvi taaskasutuse vastu võib seostada mugavusega. Nimelt tuleb uuringust välja seegi, et eestlaste juurdepääs jäätmekogumisteenustele on halb. „See tähendab, et linnades on inimestele võimalik prügikogumine organiseerida, maakohtades aga mitte,” sõnas Rüütelmann. Tulemuseks on olukord, et jäätmed ei jõua taaskasutuskeskusteni.

Rüütelmann nentis, et kui mujal Euroopa riikides on sageli maja majas kinni, siis paljud eestlased elavad metsade ja põldude keskel ning lähim linn koos jäätmekogumiskeskusega võib asuda kilomeetrite kaugusel. Kui inimesel tuleb oma transpordiga viia olmejäätmed lähimasse jäätmekogumiskohta, siis kõik seda teha ei raatsi või ei saa.

Korraldamata jäätmevedu

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna nõuniku Kaili Kuuse sõnul on jäätmete kogumissüsteemiga Eestis tõepoolest probleeme. „Siia alla kuulub ka olmejäätmete vedu, mis kahjuks mõnedes omavalitsustes siiani ei toimi,” lausus Kuusk. See ongi põhjuseks, miks Eesti jäätmekäitlusteenusele juurdepääsu kategoorias nulli teenis.

Kuusk leiab, et kogu jäätmekäitlussüsteemi üles ehitamise kõrval tuleb pöörata tähelepanu ka inimeste teavitamisele, sest kui pakendid, mida on sorteeritud, segunevad olmejäätmetega, siis nende kvaliteet langeb ja ümber töötamine võib osutuda võimatuks.

Kuuse hinnangul oleks kõige olulisem jäätmeteket üldse vältida. „Kui see osutub võimatuks, tuleb võimalikult palju jäätmeid taaskasutada, sealhulgas korduvalt kasutada, ringlusse võtta ning võimalikult vähe jäätmeid viia prügilasse,” lisas ta. Selle nimel tema sõnul aga töö veel käib.

Margit Rüütelmann avaldas lootust, et olukord paraneb iga päevaga ja tegelikult pole situatsioon nii hull, kui uuringus väljendub. „Nii suure arvu riikide kohta, kui raportis on esitatud, ongi normaalne, et kasutatud on kõige kättesaadavamaid materjale, paraku ei näita need aga hetkeseisu,” selgitas Rüütelmann. Kui 2010. aastal läks sissetulevatest materjalidest taaskasutusse 20 protsenti, siis 2011/2012 suurenes see 40 protsenti ehk ligikaudu 60 000 tonnini. Ta kinnitab, et prügimajanduse olukord Eestis on paranemas.

Parimatel on mitmekümneaastane edumaa

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna nõunik Kaili Kuusk märkis Eesti 18.–19. koha kohta Euroopa Komisjoni tellimusel valminud uuringus, et edetabeli eesotsas olevates liikmesriikides on jäätmehoolduse arendamisega tegeletud juba aastakümneid.

„Esimene Euroopa Liidu raamõigusakt jäätmete kohta on juba 1975. aastast, seega oleks väga optimistlik eeldada, et oleksime nendest eespool,” lausus Kuusk.

Tema sõnul on Eestis jäätmekäitlussüsteemiga tegeletud Euroopa Liitu astumisest alates. „Sellest tingituna tuli üles ehitada täiesti uus jäätmekäitlussüsteem ning samuti korrastada Euroopa Liidu nõuetele mittevastavad prügilad – ja see töö kestab siiani,” rääkis Kuusk.

Eesti „nullid”

- Jäätmetekke vältimise kava

- Kõrvaldatud olmejäätmete hulk

- Taaskasutatud olmejäätmete hulk

- Olmejäätmete ringlussevõtu arendamine

- Juurdepääs jäätmekogumisteenustele

- Jäätmekäitluskava kohane olmejäätmete tekkimise ja
töötlemisvõimsuse prognoos