Jaanipäevaks tehtud – mida meile lubati ja mis valmis sai?

Jaanipäev ehk 24. juuni on alati olnud hea verstapost, mida tuua tähtajaks: pärast seda on suvi juba täies hoos, hakkavad puhkused, riigikogu on suveks laiali läinud ja midagi enne septembrit eriti ei liigu. Lubadus maadevahetuse kohtuotsus enne jaanipäeva ette lugeda sai täidetud. Mida aga on meile veel lubatud ja kas need on ka tähtajaks täidetud?

Kokkulepped üldhariduses

Pärast märtsikuist õpetajate streiki lubas haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo, et üldhariduse korrastamise põhimõtted peaksid olema jaanipäevaks kokku lepitud. „Kui [läbirääkimised reformi osas] annavad enne jaanipäeva positiivse tulemuse, siis tasub reformid ette võtta,” ütles Aaviksoo 5. aprillil Sirbile.

Hiljem ka Eesti Päevalehe veergudel sama tähtaega toonitanud Aaviksoo ütles eile, et valitsus arutab teemat kabinetiistungil. Enne koosolekut ei soostunud ta prognoosima, mis otsus vastu võetakse. Õhtuks oli selge, et valitsus toetas Aaviksoo esitatud põhimõtteid ning tegi talle ülesandeks 1. oktoobriks vastavate seaduste muutmise eelnõu esitada.

Kõrgharidustoetused

Aaviksoo pole jaanipäeva maininud vaid üldhariduse puhul. Ka kõrgharidusreformi osas kinnitas ta aasta alguses, et tegemist on olulise tähtajaga. 25. jaanuaril „Aktuaalsele kaamerale” kõrgharidusreformist rääkides selgitas haridus- ja teadusminister, et oleks vaja keskenduda õppetoetuste vastuvõtmisele riigikogus. „Enne jaanipäeva on see seadus vormistatud ja riigikogus vastu võetud,” lubas minister Aaviksoo siis.

Nii lihtsalt aga ei läinud, sest ka kõrgharidusreform sai kevade jooksul kriitikat ning andis ministeeriumile ja riigikogule tööd juurde. 29. mail võeti aga valitsusest parlamenti saadetud õppetoetuste eelnõu menetlusse, vastu võetakse tõenäoliselt sügisel.

Riigikohtu otsus

Euroopa Stabiilsusmehhanismi aluslepingu põhiseadusele vastavust hakkas riigikohus menetlema eelisjärjekorras. 11. mail toimunud istungi järel teatas kohus, et otsuseni on kavas jõuda hiljemalt jaanipäevaks. Riigikohtu esimees Märt Rask kinnitas istungit lõpetades küll veidi üldsõnalisemalt, et „kohtuotsuse tegemise aja teatab kohus täiendavalt”.

Jaanipäevaks ESM-i aluslepingu otsust riigikohtust küll ei tule. Parimal juhul teatavad nad täna, mis kuupäeval see otsus võiks lõpuks tulla.

Eesti Energia tuumaotsus

Aasta alguses tõusis üles küsimus kas või kuidas osaleb Eesti Leedu tuumajaamaprojektis. 30. jaanuaril ütles Eesti Energia tuumaenergeetika osakonna juhataja Andres Tropp, et vaatamata mitmetele kuulujuttudele ühtegi lõplikku kokkulepet siiski ei sündinud. Aga tema jutust koorus välja üks oluline tsitaat: „Selge on see, et sellel poolaastal tehakse mingid otsused ära.”

Eile tehti otsus ära, aga seda küll vaid Leedus, kus sealne parlament hääletas tuumajaama rajamise poolt. Tropi sõnul ei tea Eesti Energia veel, mida täpselt seim heaks kiitis, sest projekti tehti veel mitmeid muudatusi. „Seega ei saa me kommenteerida ka Leedu parlamendis tehtud otsuseid,” ütles mees eile. „Mis puudutab projekti arendamist tervikuna, siis läbirääkimised jätkuvad ja me hoiduksime seekord prognoosimast millal need lõppeda võiksid.” Seega ei, sel poolaastal seda otsust ilmselt ei tule.

Tallinn-Tartu lennuliin

10. aprillil käis Tallinna lennujaama turundusdirektor Erik Sakkov ühe uue lennuliini avamisel välja mõtte, et „kui jaanipäevaks pole Tartu reisijate arv tõusnud 1100 inimeseni kuus või siis 65 protsendi täituvuseni, siis läheb see liin kinni.” Selge on see, et Tallinna lennujaam, Tartu lennujaama omanik, ei otsusta Flybe või Estonian Airi lennuliini kinnipanekut. Seda kinnitas ka Estonian Airi avalike suhete juht Ilona Eskelinen. „Meie lendame ikka edasi,” lubas ta.

Küll on Tartu hakanud suveperioodil turistidele rohkem silma ja reisijate arv on suurenenud. Tallinna lennujaama avalike suhete juhi Lauri Linnamäe sõnul läbis Tartu terminali eelmisel nädalal 632 reisijat. Sellise tempoga saaks 1100 reisija piiri lausa pooleteise nädalaga purustatud.