Ivari Padar lubab minna europarlamenti

Kui siia­ni ar­va­ti, et Iva­ri Pa­dar hak­kab vaid oma era­kon­na hääl­te­mag­ne­tiks, siis ei­le kin­ni­tas ta, et va­li­tuks osu­tu­des lä­heb kind­las­ti ka eu­ro­par­la­men­ti.

„As­jad on tões­ti sel­li­sed, et olen and­nud nõuso­le­ku kan­di­dee­ri­da eu­ro­par­la­men­di va­li­mis­tel. Sa­mas lä­heb sot­si­de lõplik ni­me­ki­ri luk­ku märt­sis,” vii­tas Pa­dar siis­ki.

Mä­le­ta­ta­vas­ti loo­bus Pa­dar eel­mis­te eu­ro­par­la­men­di va­li­mis­te jä­rel 2004. aas­tal va­li­tuks osu­tu­des ko­hast And­res Ta­ran­di ka­suks ja jäi po­lii­ti­kat aja­ma rii­gi­ko­gus­se. „Pi­da­sin too­na õigeks Ta­ran­di mi­ne­kut. Olin just par­tei et­teot­sa va­li­tud ning ilmvõima­tu ol­nuks siis ot­sus­ta­da Brüsse­li ka­suks,” põhjen­das Pa­dar. 

Ta kin­ni­tas, et kind­las­ti po­le te­ma kan­di­dee­ri­mi­se ka­suks ot­sus­ta­mi­se ta­ga soov min­na ras­kest ra­han­dus­mi­nist­ri ame­tist ker­ge­mat lei­ba tee­ni­ma. „Kas ma olen siis sel­li­se näo­ga, et olen lu­si­ka nur­ka vis­ka­ja?” küsis Pa­dar.

Pi­gem on põhju­seks Pa­da­ri soov oma era­kon­da iga­ti toe­ta­da ja eu­ro­va­li­mis­tel sot­si­de­le hää­li tuua. Ühe mu­he­da­ma Ees­ti po­lii­ti­ku­na on tal sel­leks kind­las­ti suu­red šan­sid. „I­ni­me­sed on mind üld­ju­hul usal­da­nud,” möö­nab Pa­dar ka ise.

Ome­ti tä­hen­daks Pa­da­ri Brüsse­lis­se mi­nek se­da, et Ees­ti riik va­jab uut ra­han­dus­mi­nist­rit. Se­da mui­du­gi ju­hul, kui va­lit­sus en­ne juu­ni­va­li­mi­si ei ku­ku. Ni­melt tu­le­vad tu­le­va aas­ta ap­ril­li kes­kel esi­me­se kvar­ta­li ma­jan­dusn­äi­ta­jad ja esialg­se hin­nan­gu alu­sel on oo­da­ta ka­tast­roo­fi­list lan­gust.

Ar­vu­dest Pa­dar ei­le ei rää­ki­nud, kuid se­da kin­ni­tas küll, et juu­ni­va­li­mis­te­ni jää­nud seits­me kuu jook­sul ta pin­ge­li­sest tööst ei pää­se. „Va­he­peal on va­ja te­ha pal­ju olu­li­si ot­su­seid. Mai lõpus tu­leb ka väl­ja uus rii­giee­lar­ve st­ra­tee­gia,” vii­tas Pa­dar.

Pa­da­ri kin­ni­tu­sel lei­dub te­ma va­li­tuks saa­des sot­si­de ri­da­des ini­me­si, kel­le seast va­li­da uus ra­han­dus­mi­nis­ter. „Mul on kaks kind­lat kan­di­daa­ti ole­mas,” kin­ni­tas Pa­dar, soo­vi­ma­ta ni­me­delt siis­ki sa­la­du­se­loo­ri ker­gi­ta­da.

Võima­li­keks kan­di­daa­ti­deks võivad osu­tu­da Pa­da­ri prae­gu­ne nõunik Rein Jär­ve­lill või 1994. aas­ta märt­sist 1995. aas­ta det­semb­ri­ni mak­sua­me­tit juh­ti­nud ja mak­su­ter­mi­naa­to­ri ni­me päl­vi­nud Ar­do Oja­sa­lu. Kas sot­sid pea­vad Pa­da­ri Brüsse­lis­se siir­du­mi­se kor­ral va­li­ma ka uue esi­me­he, sel­gub hil­jem. „Võima­li­kud kan­di­daa­did on sel­les­ki osas tä­na nä­ha,” märkis Pa­dar.

Par­tei ta­ga­toas on võima­li­ku uue esi­me­he üle rää­ki­des välja käi­dud kaks ni­me: Sven Mik­ser ja Jüri Pihl.

Eu­ro­va­li­mis­te ni­me­kir­jas on sot­sid kaa­lu­nud Pa­da­ri kõrval järg­mi­se numb­ri­na Kat­rin Sak­sa, lä­bi on käi­nud ka Sven Mik­se­ri ja Ma­rian­ne Mik­ko ni­mi. Lõpli­ku ot­su­se tee­vad siis­ki era­kon­na liik­med si­se­va­li­mis­tel. 

Teised esinumbrid

•• IRL-i esinumbriks tõuseb taas eelmistel eurovalimistel 12 609 häält saanud Tunne Kelam, kellel on erakonna pressiesindaja Rauno Veri hinnangul  praegustest Eesti eurosaadikutest suurim autoriteet. Mart Laar pole kandideerimist veel otsustanud, kuid valimistele minnes ja valituks osutudes läheks temagi Brüsselisse.

•• Kuigi Keskerakonna esinumber on Edgar Savisaar, sosistavad poliitikud, et linnapea ei läheks Brüsselisse mingil juhul, sest seal oleks tema jaoks liiga igav. Küll tahab Eestist aga ära minna tema abikaasa, eelmisel korral 9920 häält saanud Vilja Savisaar, kes praegu on erakonna nimekirjas kolmandal kohal.

•• Roheliste esinumbriks saab suure tõenäosusega eelmisel korral üksikkandidaadina kandideerinud ja 5372 häält saanud Marek Strandberg.

•• Reformierakonna esinumbriks saab Siim Kallase, Andrus Ansipi ja Urmas Paeti loobumise järel aga Kristiina Ojuland.

•• Kindel on vaid see, et Toomas Hendrik Ilvese valimistulemust ei korda enam keegi. Nimelt hääletas Ilvese poolt 76 120 inimest.