INTERVJUU Andrus Ansip: vajadusel kärbime veel, aga makse ei tõsta

Euroga liitumiseks on vaja teha valusaid otsuseid kohe – II pensionisamba külmutamisest ja töötukassa maksete tõstmisest pole pääsu ja ei pruugi piisata. Maksude tõstmine aga ei tule aga kõne alla. Samas ei ole Ansip nõus oma ametit euro tuleku nimel panti panema ja ei luba tagasi astuda, kui defitsiit peaks euro kriteeriumite täitmise lõhki ajama.


**Kas tänast kriisi lahates räägitakse sellest ausalt ja avatud kaartidega. Rahandusministeeriumi poolt pakutav 8,5-protsendine majanduslanguse stsenaarium tundub natuke liiga ilus?

Virtuaalset kriisi on meil siin Eestis juba pikka aega läbi elatud. Kui kõik rääkisid kriisist 2007 aastal, polnud meil mitte mingisugust kriisi. Ma julgen veelkord kinnitada, et kui see oli kriis, siis ainult sellises kriisis me kõik tahaksimegi praegu elada. Kuid tõeline kriis on saabunud nüüd ja kriis on sügav. Kõigepealt on meil kinnisvaramulli lõhkemine. Teiseks probleemiks on kõigile ootamatult tulnud ülemaailmne finantskriis. See on meid mõjutanud eelkõige eksportturgude kaudu. Soome majanduslanguseks oodatakse juba viis protsenti, Rootsi on seal lähedal. Soome on aga meie kõige suurem eksportturg. Rootsi majandus on languses, Rootsi kroon on devalveerunud ja meil on juba raskusi oma kaupade müügiga sinna. Suuruselt kolmas eksportturg on olnud Venemaa. Tingimustes kus rubla on 25% devalveerunud, on Eestis toodetud kaupu ja teenuseid sinna väga raske müüa. Me oleme neile ebameeldivatele üllatustele siiski kiiresti reageerinud. Eelarve on kokku tõmmatud – viimase kärpega kaotasime iga kümnenda krooni eelarvest. Maailmas pole palju selliseid riike, kus nii kiiresti suudetakse reageerida.

**Kuid kumba riigi prognoosi peaks valitsus praegu eelarve stabiilsuse huvides kasutama. Kas seda, mis näeb ette kolme miljardi kärpimise vajadust või siiski võtma aluseks riskistsenaariumi, mis nõuab kuue-seitsme miljardi mahavõtmist?

Kärpimisega on nii, et kulutusi tuleb koomale tõmmata niipalju kui vajalik, kuid nii vähe kui võimalik. Ei ole õige kärpida kohe priske varuga, sest iga eelarvest maha võetud krooniga jahutame maha niigi mahajahtunud majandust. Praegu oleme eelarvedistsipliini lõdvendamisega majanduse jahtumist pehmendanud. Kuid Eesti jaoks peaks miinus kolm protsenti olema siiski piiriks, millega majandust aidata, sest meil on vaja euroga ühineda. Miks? Majanduslik huvi oma tootmine kallima tööjõu hinnaga riikidest Eestisse tuua on väga suur. Kuid neid takistab umbusk väikeste rahvusvaluutade suhtes. Ainus väljapääs kõikidest nendest kuulujuttudest ja tõelise usalduse andmine Eesti jaoks on liitumine eurotsooniga.

**Kas täna on täiesti välistatud, et ei juhtu nii nagu juhtus headel aegadel, kus valitsus teatas ühel hetkes soovist majanduskasvu eurole mitte ohverdada. Kas võib olla kindel, et varsti ei teatata näiteks kavatsusest tööpuuduse ja majanduslanguse pehmendamise nimel euroga ühinemise soovist loobumisest?

Jutud sellest, et majanduskasvu ei saa ohverdada eurole, kuuluvad rohkem teoreetiliste konstruktsioonide valda. Eesti esimene võimalus pääseda eurotsooni oli 1. jaanuaril 2007 ja selleks ajaks ületasime inflatsioonikriteeriumi juba pooleteise-kahe protsendiga. Seda kriteeriumi ületamist oleks olnud võimatu mingisuguste administratiivsete vahendite rakendamisega olematuks teha.

**Seekord on ju küsimus valitsuse kätes oleva eelarvedefitsiidi kriteeriumi täitmisega. Kas on kindel, et see valitsus on suuteline vajadusel tegema suurema kärpe praegu räägitavast kolmes-neljast miljardist?

Me peame olema selleks valmis. Me peame seda tegema. Ma loodan, et ka partnerid on selleks valmis. Selles osas nõustun täiesti ka Vabariigi presidendi poolt Maalehes öelduga ehk see siht on Eestile oluline ja erakonnad ei peaks hoidma kinni oma märkidest ja ohverdama pikaajalisi eesmärke nende väikeste märgikeste nimel.

**Tsiteerisite presidendi mõtet, et erakonnad ei tohiks hoida märkidest kinni. Kas see tähendab, et lisaks pensioni II samba külmutamisele ning töötukassa maksumäära tõstmisele võib tänane eelarve tulude puudus lisaks kärpimisele tähendada maksualaseid muudatusi. Samas on reformierakonna märk olnud, et maksumuudatusi pigem ei peaks tegema?

See on nii fundamentaalne küsimus, et seda ma märgiks või märgikeseks küll ei julgeks pidada. Maksude tõstmine majanduslanguse tingimustes on küll üks väga halb plaan. Möönan, et mõnes riigis pole olnud muud väljapääsu. Eestis näen, et meil on pehmemaid vahendeid kasutamata. Selles mõttes, et need vahendid ei löö meie majanduse pihta sel määral. Ehkki viitasite töötukassale, ka seal kavandatav maksumäärade tõus on maksutõus. Kahju, et ei kuulatud varem valitsuse hoiatust. Ilmselt on möödapääsmatu määrade tõstmine kolme protsendini, kuid see peaks olema ka ülemine piir.

**Ütlete, et on olemas pehmemaid variante, kust raha võtta. Kas see on selge sõnum, et ei tulda tagasi sügisel korraks vilksatanud kaheprotsendise käibemaksu tõusu juurde või siis näiteks vahepeal välja imbunud ettepanekute juurde kaotada tulumaksuvabastus koolituskuludelt või eluasemelaenude intressidelt?

Nimetatud asju pole me valitsuses arutanud. Kuid pärast kinnisvaramulli lõhkemist on küll selge, et kinnisvaralaenude intressidelt tagastatava tulumaksu määra tulevased valitsused suurendama ei hakka. Olukorras, kus paljud on sattunud oma laenude tagasimaksmisega raskustesse pole ka selle soodustuse ära võtmine õigeaegne.
II samba sissemaksete peatamine kaheks aastaks on möödapääsmatu. Mitmed nõndanimetatud analüütikud nüüd arvutavad, kui palju inimesed kaotavad tulevikus pensionist. Ma küsin, mis on alternatiiv? Seda 2,4 miljardit krooni, mida teise sambasse panna, ei ole. Valitsusel on ainult maksumaksja raha ja kui maksumaksja ei maksa, siis raha ei ole. Keegi ütleb, et emiteerige võlakirju. See on ju laenu võtmine, selle eest tuleb maksta. Kui palju tuleb maksta on järgmine küsimus. Kui keegi arvestab kui palju inimesed kaotavad, kui fondide tulusus on näiteks kuus protsenti, siis laenu eest tuleks maksta palju kõrgemat intressi. Siin samas Baltikumis on valitsused võtnud laenu makstes 8-10 protsenti intressi aastas. Ja see arvatavasti tõuseb veel. Ehk siis samad maksumaksjad peavad selle laenu kinni maksma. Kui palju siis keskmine inimene aastate pärast siis ilma jääb saame nüüd arvutada. Minu meelest selliste alternatiivide vahel valides tuleb valida see, mis maksumaksjat vähem kahjustab.

**Vahepeal rääkisite isiklikult väga palju toetuste ümbervaatamisest. Nüüd on sellest vähe kuulda, kas need asjad on ikka veel laual ja liiguvad kuhugi?

Eks kõik sellised algatused elavad oma elu. Ka II samba temaatika oli aktuaalne negatiivse lisaeelarve tegemise ajal. Selle otsuse langetamine oleks olnud õige juba siis, kuid sel ajal puudus poliitiline konsensus. Praegu peame endile tunnistama, et kulutuste kärpimisele meil ju tegelikku alternatiivi pole. Jah meil on reservid. Kuid meie seatud eesmärk, et defitsiit ei ületaks kolme protsenti SKT-st tähendab seda, et reservid kahanevad. Ükskord saavad nad otsa. Praegu on reservides järel vaid 14 miljardit krooni. Me peame ikka arvestama sellega, et nad saavad otsa.
Kui me praegu valusaid otsuseid ei tee, siis me jõuame nagu Läti IMF-ini. IMF-il on raha. Kuid mis siis saab? Laenuandja esitab oma tingimused, millega ta laenu annab. Seda me näeme ka oma lõunanaabrite juures, mis need tingimused on, need on ikka väga karmid. Parem on need kokkulepped ikka Eestis omavahel ära teha ja mitte paluda kõrvalist abi.

**Olete isiklikult võtnud euro saavutamise oma eesmärgiks. Mis siis saab, kui järgmisel aastal selgub, et defitsiit tuli suurem kui kolm protsenti ja eurot ei tule. Astute tagasi?

Mina luban, et teen kõik endast oleneva selleks, et Eesti täidaks kõik Maastrichti kriteeriumid. Kuid poliitilised realiteedid on reaalsused nagu kõik muud reaalsused. Üksi siin ilmas ei ela ja otsuseid tuleb langetada koos partneritega. Missugusteks otsusteks nad valmis on, seda näitab aeg. Ma usun, et praegu pingutavad kõik koalitsioonierakonnad selle eesmärgi täitmise nimel. Mulle ei meeldi sellised primitiivsed lähenemised, et mis saab siis, kui juhtub see. Me peaksime ikka praegu tegutsema eesmärki silmas pidades, mitte oletama ja manipuleerima mingite stsenaariumitega.

**President teatas Maalehes lisaks, et erakonnad peavad inimesed seadma tähtsamaks valimislubadustest. Ja seda tuleb teha nii, et valitsus tõestab, et tööpuudus on nii sõnades kui tegudes prioriteet. Kuidas kavatseb valitsus seda teha?

Kõige olulisem on see, et me oleme eelarveliste meetmetega pehmendanud majanduslangust. Oli kolm protsenti ülejääki, nüüd võtame need reservid kasutusele ja suuname täiendavalt majandusse. See tähendab ka täiendavaid töökohti, vähem ära koondatud inimesi. See on reaalne abi. Ma ei saa aru inimestest, kes arvavad, et abi on siis, kui bussi pannakse kaks konduktorit sõitma. Ehk siis abi seisneb ebaefektiivsete töökohtade loomises. Väljapääs kriisist seisneb ikka tootlikkuse suurendamises, uute efektiivsete töökohtade loomises. Ja need tulevad siis, kui riigi rahandus on heas korras.

**Konduktoreid võib võtta ebaefektiivsena, kuid ägeda tööpuuduse kasvu korral võib selliseid meetmeid ju kasutada?

Ma olen nõus sellega. Paljudes riikides on seda ka varem tehtud. Selleks, et inimestel säiliks töö harjumus luuakse selliseid töökohti. Mitmes riigis on haridusse suunatud rohkem raha, selleks, et inimesed ei jääks mitte tänavale, vaid omandaksid pigem ülikooliharidust. Seejuures teatakse väga hästi, et kõigile neile majanduses rakendust ei leita, kuid tarkus on selline vara, mida kunagi palju ei ole.

**Kuid kas see Tallinna abiplaan ei näita, et haldusreform on Eestis vajalik teema, sest sellise plaaniga väljatulek on jõukohane vaid suurtele ja tugevatele omavalitsustele?

Ei ole nõus sellega. Nojah teistes omavalitsustes pole trammi ja ses suhtes on see unikaalne võimalus. Aga seostada seda haldusterritoriaalse reformiga on küll vägivaldne. Suurus ise ei tähenda efektiivsust. See tähendab, et võimalus omavalitsusjuhtide võõrandumiseks inimestest on suuremad. See tähendab omakorda, et võimalused raha ebaefektiivseks kasutamiseks on märksa suuremad. Omavalitsuste olulisust ei saa võtta pelgalt rahas ega rahalist efektiivsust silmas pidades. Paraku ma seda just tegin. Nende kõige olulisem roll seisneb keskvõimu tasakaalustavas rollis, tuginedes kohalikule identiteedile. Väga paljud, kes räägivad vaimustunult haldusreformist, räägivad efektiivsusest. Demokraatia mõõde puudub täiesti.