Inimesed pakuvad valitsusele „kriisimaksu“

aga tegelt seisab ju see raha vist maksuvabade riikide pankades.

kas see ei viiks selleni, et riik ei viitsigi ise kulusid kärpida vaid tõstab aga kriisimaksu igakuiselt?

Hullar ja mitte eesti rahvas. Ülespoodavad ise vabatahtlikult pakkuvad timukale poomisviise ja sõlme kuju...

1. 1000 krooni näo pealt, ja kodanikke on meil umbes 1 miljon. Kokku üksainus miljard. VÄHE!
Tegelikult laste pealt ju ei maksta, nii et veel vähem.
2. Et teha ametnikud, kes hakkavad kontrollima, mida tarbekaupa võiks Eestis tasuvalt toota? Ei midagi peale selle, mida juba toodetakse. Kõik muu kas ei tasuks ära või oleks Eesti tarbijale liiga kallis. Seda ütleb kõuts päris tasuta.
Plaanimajanduselt ju sellepärast turumajandusele üle mindigi, et mitte raisata raha küsimuste lahendamiseks, mida lahendab turg.
Aga noh, kui ametnikke veel vähe on ja riigil raha raisata jätkub, eks siis tehke veel üks komisjon. Hiljem võib selle välja arendada Riiklikuks Plaanikomiteeks. Siis, kui tootmisvahendid natsionaliseeritakse.

Selleks et rohkem teenida tuleb ka rohkem tööd teha ning töö tegemist astmelise maksuga karistada ebaõiglane.

Võiks olla nõus sellise asjaga, et iga inimene maksab 1000 krooni ja kes tahab võib südametunnistuse järgi rohkem anda. Ise võib-olla 10000 krooni annaks.

Aga kui keegi jõuga võtma tuleb sotskommunistlikku ila ajades teen kõik, et oma sissetulek ära peita ning siis ei saa pennigi.

Kriisimaks oleks siis põhjendatav kui oleks otsedemokraatia ning kodanikud saaks oma saadikuid otse mõjutada ja läbi saadikute valitsust. Praegu pole inimesed poliitikutega rahul aga mingit mõju ei ole sest kulusid tegelikult riik kokku ei tõmba ja midagi polegi teha. Kohe hakatakse makse tõstma. See on väär tee. Ragistage ajusid kuidas kokku tõmmata kulutusi ja panustada tuleviku kasvuks. Kuidas kodanikud ja riik tulevikus paremini elaks selle nimel peab tööd tegema.

Aeg oleks oravatel tunnistada maksususteemi kolbmatust, sest see on ei ole suuteline toimima majanduskriisis. Arusaamatu on puud tegelda igat sorti maksudega valja arvatud tulumaks. Normaalne lahendus on poorduda EL riikides end toestanud maksusuusteemi juurde ja loobuda omaleiututatud mittetoimivast maksusuusteemist. Tulumaks tagasi 26% on koige parem ja ka kiirem lahendus.

See, kes riigile altkëmaksu ei paku, ei ole inimene. Õukonnaajakirjanduse lipulause tänaseks. Pole paha :-))

Väga loll idee. Võtku riik kätte ning hakaku riigiobligatsioone müüma ning pakkugu välja mingi garantii nende eest. Las riik laenab oma rahva käest ning tulevikus kunagi tagastab. ah?

26 % tulumaksu on selgelt ebapiisav.
2010 aasta eelarveks tuleb leida veel 10 miljardit kärpimiseks. Samal ajal tööliste hulk pidevalt väheneb,sotsmaksu laekumine langeb.
Arvan et alla 30%-lisest tulumaksust pole mõtet rääkida.
Laene võttes aga võime Eurounistusest kohe loobuda

Mina pakuksin altkäemaksu küll... et nad juba minema läheksid.

Tule taevas appi! Stalin jagas obligatsioone vabatahtlikuse-sunniviisilisuse meetodil ja rahvas surmahirmus oli sunnitud neid võtma. Kesse täies mõistuses ja kaine peaga praeguse EV obligatsioone vabatahtlikult ostab?!

Vanasti pidi ikka suur sõda või muu tõsine häda olema, et lisamaks peale panna. Näiteks II ilmasõda. Paljud tol ajal ajutiselt sisse seatud maksud jäidki peale. Eks nii võib teha ka nüüdse kriisimaksuga.

Vaalad ujuvad mõnikord rannale hukkuma, keegi pole aru saanud, miks nad seda teevad, päästa nad ennast ka ei lase. Nüüd hakkab sarnane seletamatu enesehävitamise kirg siin inimeste hulgas levima - küsivad endale lisamakse, justkui valitsus vähe veel pingutaks.

Ega iga pilve tõmmanud inimese ideed tasu siis tõsiselt võtta. Teevad seal osalusveebis pulli lihtsalt.

Kriisimaks,sademetemaks,asfaldimaks,kö himismaks,seximismaks jne.Seewald.

kõutsukräu
Turg tõi meid kriisi. Kes siis nüüd selle "vankri" kraavist välja tõmbab?
Plaanimajanduse ajal ei jõutud nii palju teha kui vaja, nüüd pole vaja teha, ega muidu tootmist ei vähendata, aga miks siis enamusel elu paremaks ei lähe?

Kriisiolukordades ja sõdade ajal korraldavad targad valitsused kodanikele siselaenu obligatsioonide müügi. Sellega meelitatakse seisev kapital riigikassasse. Tuntuimad olid nt. USA sõjalaenud II MS ajal.
Riik laseks käibele obligatsioonid nt. 5-aastase tähtajaga ja mingi kasumiprotsendiga (oletame 10 protsenti aastas).
Paljud säästavad pankade arvetel (või koguni sukasääres!) kriisi süvenemise hirmus suuri summasid. See on seisev raha, mis mingit tulu ei too, - v.a. "meie" rootsi pankadele, mis Eesti rahva töö kasumit mujal pööritavad.

Kui Eesti riik laseks turule (justkui värske rahana turul ostetavad-müüdavad) siselaenu obligatsioonid, oleks paljud inimesed huvitatud oma seisva kapitali pealt teenima.
5-e aasta pärast, kui majandus on taas käima tõmmatud, hakkab riik obligatsioone tagasi ostma. Täna ostsid 1000 krooni eest obligatsioone, hätta sattudes võid need sama raha eest kohe jälle ära müüa, aga kasumlikum on 5 aastat hoida ja siis kasseerida riigilt 1500 krooni.
Mida aeg tagasiostmisele lähemale, seda kõrgemaks tõusevad turul obligatsioonide hinnad. Täna 1000-ndega riigipangast ostes maksab obligatsioon aasta pärast vabaturul juba kindlasti rohkem.

toetan ka pigem obligatsioonide müügi ideed. Kellel vaba raha on, paneb riigile õla alla, aga mitte kui kingitusena vaid kui investeerniguna. Loogiline, et tulevikus tahaks seda raha tagasi saada ja midagi ka teenida selle arvelt.

Töötegijaid astmeline tulumaks ei karistaks (astmed tehakse piisavalt pika "sammuga", et palgasaajat mitte diskrimineerida) aga igasugu luftpumpadest sendikröömijaid, tööinimeste nahanülgijajid ja riigisatikuid, kes saavad ebaõiglaselt suurt tulu, oleks vaja makse maksma panna küll.
Ja ettevõtete tulumaks tuleb otsekohe taastada(!), et välisfirmad ei saaks liiga vabalt kasumit Eestist välja vedada. Tulumaksuvaba võiks olla kasum mis taas Eestisse investeeritakse aga mitte terve kasum.