Info tuleb raskelt kätte
Ametnikud kehtestavad vaikselt varjatud eeltsensuuri
Inimestel on Eestis suuri probleeme info kättesaamisega, näitas ajalehtede liidu küsitlus. Ajalehtede liidu tegevdirektor Tarmu Tammerk ütles, et palju sõltub info saamisel juhusest. "Kas satud hea ametniku peale või saad infot oma positsiooni tõttu," lausus Tammerk.
Ajakirjanikke häiris enim, et osa riigiametnikke seavad info andmise tingimuseks artikli hilisema ülevaatamise võimaluse. Tammerki sõnul on tegemist varjatud eeltsensuuriga.
Eeltsensuuri sarnase korra on kohalike ajakirjanike väitel kehtestanud näiteks Keila linnavalitsus.
Uudisteagentuuri BNS siseuudiste peatoimetaja Ainar Ruussaare sõnul on toimetusel olnud probleeme info kättesaamisega välis-, rahandus- ja kaitseministeeriumist.
"Näiteks välisministeerium viivitab info andmisega, isegi kui me oleme Läti välisministeeriumist juba sündmuse kohta kinnitust saanud," ütles ta.
Suuri probleeme info saamisel maa- ja omavalitsustest on maakondade ajakirjanikel. Neil puudub sageli võimalus saada infot näiteks omavalitsuste raha kasutamise ning ametnike palkade ja lisatasude kohta.
Tammerki sõnul pole omavalitsused nii tugeva kontrolli all kui riigiasutused, mille tööd jälgivad suured riiklikud lehed.
Inimesed kaebasid bürokraatia peale kodakondsus- ja migratsiooniametis, kus ametnikud jooksutavad inimesi ühest kabinetist teise.
Ajalehtede liidu küsitlusele vastas kuu jooksul 40 inimest. Kokkuvõtte saadab liit siseministeeriumisse, mis koostab avaliku info seaduse eelnõu.
 |
  |
 |
