Ilves: spekuleerimine krooni devalveerimise üle on vastutustundetu

"Spekuleerimine ei ole lahendus. See ei aita mitte kellelgi – ei inimesel, firmal ega kokkuvõttes ka riigil – ees seisvaid probleeme lahendada. Pigem vastupidi, me mängime oma usaldusväärsusega ja me hirmutame nii rahvast. Sellised spekulatsioonid on täiesti vastutustundetud," rääkis Ilves Tartu rahulepingu 89. aastapäeva pidulikul kontsert-aktusel Estonia kontserdisaalis.

"Selle asemel peame oma võimalused targalt üle vaatama, me peame kokku hoidma ja kokkuhoidlikumalt majandama. Ennekõike peavad aga kõik – eelkõige valitsus ja parlament, aga ka iga firma, iga pere ja iga üksikisik tunnetama oma isiklikku ja ametikoha järgset vastutust. Kui nii toimime, saame kindlasti hakkama."

Ilves rõhutas, et Eesti on varem toime tulnud palju hullemate katsumustega. “Me mäletame, kuidas Nõukogude Liidu lagunemine tõi kaasa elujärje üldise alanemise. 1998. aastal seisime probleemide ees seoses Venemaa majanduse kokkuvarisemisega. Nüüd oleme silmitsi esimese tsüklilise ja üleilmse majanduskriisiga, mille sarnast pole arenenud maailm tunda saanud pea poole sajandi vältel."

Ilvese sõnul on eksport Eesti majandusele erakordse tähtsusega. "Oma väiksuse tõttu ei piisa meil hakkama saamiseks pelgalt oma siseturu stimuleerimisest. Me peame müüma oma kaupu ja teenuseid Eestist välja. Kui me seda ei suuda, siis kahaneb ettevõtlus ja suureneb tööpuudus. Riigieelarves hakkab nappima raha."

Teine suur ja presidendi hinnangul põhimõtteline muutus Eesti väliskeskkonnas leidis möödunud aastal aset meie julgeolekuruumis. "Selgus, et Euroopas on võimalik muuta riikide piire sõjalise jõuga. Loomulikult käib jutt Gruusia-Vene sõjast. Kogu külma sõja järgne turvatunne, mida ka Eesti on nautinud, sai mullu augustis ränga tagasilöögi," rääkis Ilves.

"Tõsi, Eesti on Gruusiaga võrreldes teistsuguses olukorras. Oleme NATOs, oleme Euroopa Liidus. Meil on tugevad ja usaldusväärsed liitlased. On äärmiselt vähetõenäoline, et Eestiga saaks midagi seesugust juhtuda. Küll on meil aga põhjust olla ettevaatlik. See agressioon on mitmes mõjukas pealinnas tänaseks niisama hästi kui alla neelatud ja andestatud. Seejuures võeti kahetsusväärselt vähe kuulda Euroopa Liidu mitme liikmesriigi vastuväiteid. Välispoliitika balansseerib alati väärtuste ja huvide vahel. Ma olen jätkuvalt veendunud, et just Eesti huvides on taastada mullusele augustile eelnenud põhimõtted. Agressioonile pole õigustust ega andestust, sest see tallab jalge alla kõik tõekspidamised demokraatlikust maailmast."