Ilves: jokk-suhtumine vähendab meie usutavust

 (2)
                 

Eesti Päevaleht uuris, mis märk Eestist ja Toomas Hendrik Ilvesest Brüsselisse maha on jäänud.

•• Olete öelnud, et Eesti pole pärast Euroopa Liiduga ühinemist suutnud saavutada nii suurt mõjujõudu, kui varem loodeti. Mida peate selle põhjuseks? Kas tegemist oli meie enda ülehinnatud ootustega või puuduliku tegevusega euroliidus? Mida tuleks mõjujõu saavutamiseks ette võtta?

Eestil, aga ka teistel uutel liikmesriikidel kulus väga palju energiat Euroopa Liitu “sissesaamisele”. See eesmärk saavutati, kuid enese riiklik ja vaimne ümberhäälestamine on läinud vaevaliselt. Näiteks arusaamine, et pole enam “meid” ja “neid”, vaid et “meie” olemegi Euroopa Liit.


Või see, et Euroopa Liit ei ole ainult toetuseks saadavad miljardid kroonid, vaid ka kohustus panustada kõigi ühiste probleemide lahendamisse ja rääkida kaasa järgmiste eesmärkide seadmisel.

Eesti ei saa loota, et Euroopa Liit lahendaks meie probleeme, kui meid endid ei huvita teiste probleemid. Kui meie soovime näiteks Euroopa Liidu aktiivset ja ühtset tegutsemist Eesti-      Vene piirilepingu asjus, siis peab Eesti aitama Hispaaniat ja Itaaliat immigrandilaine küsimustes.

Kui Eestis, aga ka teistes uutes liikmesriikides mõnikord viljeldav poliitiliste otsuste langetamise praktika, olgu kas või näiteks Eestis paljuräägitud jokk-suhtumine, paneb paksema poliitilise kultuurikihiga kaetud lääne-eurooplasi imestama või õlgu kehitama, siis ei aita see kuidagi kaasa meie tõsiselt-võetavuse kasvule.

•• Kas jääte nüüd pikemaks ajaks Eestisse tulles Brüsseli-ajast midagi igatsema?

Kindlasti ei ole tegemist igatsusega, vaid mu veendunud sooviga, et ka Eesti poliitiline kultuur peaks arenema Lääne-Euroopa tasemele: rohkem koostööd, konsensust ja mõtestatud arutelusid ning vähem isiklikku viha ja parteipoliitilistel põhjustel heade ideede mahasurumist.

•• Kui sageli suhtlete oma kolleegidega europarlamendist tulevikus ning kas kavatsete parlamendi tegemistel pidevalt silma peal hoida?

Ma loodan, et presidendi suhted eestlastest Euroopa Parlamendi saadikutega kujunevad töiseks ja asjalikuks. Presidente kutsutakse päris sageli Euroopa Parlamendi täiskogu ette esinema. Kui selline kutse peaks tulema, siis võtan selle rõõmuga vastu.


LISA OMA KOMMENTAAR
Selle artikli kohta on 2 kommentaari
Nimi
Kommenteerimistingimused
Eesti Päevaleht - viimased uudised
Itaalia maavärin külvas purustusi
Maavärin rebis ajaloolise kellatorni Finale Emilias sõna otseses mõttes pooleks.
Värin tõi vähemalt kuus hukkunut, 50 vigastatut ja hulga purunenud ajaloolisi hooneid.
Neljapaat peab olümpiapääsme võtma justkui möödaminnes
Eesti neljapaat tundis end juba stardi eel kindlalt ja nad ei petnud lootusi: finaalikoht võideti mängeldes. Foto: Fred Killing
Eile Šveitsis Luzernis olümpiapääset jahtima asunud Eesti paarisaeruline neljapaat on piisavalt tugev, et teenida närvirakke kulutamata välja Londoni-pilet.
Investori leidmine nõuab idufirmalt vastupidavust
Pipedrive’i meeskond: (vasakult) Urmas „Hulio” Purde, Martin „Juhan” Tajur, Timo „Ignassio” Rein ja Ragnar „Juss” Sass. Foto: Vallo Kruuser
Edumeelsematesse start-up-firmadesse investeerijad tulevad eelkõige välismaalt.
Kauge Balkani nelipühad
21. mai 2012 01:00
Kauge Balkani nelipühad
„Nelipühade” sündmused hargnevad ühes Balkani kirikus. Foto: Teet Malsroos
Eesti Draamateatris mängitakse lugu kusa­gilt kaugest Balkanist, mille on lavastanud Mladen Kiselov.
Eesti-Leedu tuumasõprus on ikka lahtine
Visaginase tuumajaam tuleb kolm aastat tagasi suletud Ignalina naabrusesse. Foto: Rein Sikk
Kontsessioonileping määrab tuumajaama käivitamise päeva, kuid mitte Eesti osalemise.
Karikatuurid

Ilm

4 tunni prognoos:

Vaata.ee
-50%
7,- €
Tsirkuse Tuur Haapsalus! Täispilet 24.mail kell 19.00 toimuvale etendusele -50% Read 4-6!
Vaata
Avasta päikeseline Türgi ekskursioonide ning majutusega ...


M-kindlustus
SMS laen