Ilmajaam ootab külma, Kuuse-taat vihmasadu

Kui Põlvamaa ilmatark Kuuse-taat ootab veebruari lõpupoole isegi vihmasadu, siis sünoptikud kinnitavad, et nii nagu jaanuar, on ka veebruar krõbekülm.

Sünoptik Merike Merilain ütles, et rohket lund pärast esmapäevast rekordeid löönud sadu lähiajal enam oodata ei ole. „Uus lumesadu on küll silmapiiril, kuid prognoosi kohaselt peaks see siiski Eestist Peipsi tagant kaarega mööda mine­ma,” viitas Merilain.

Nii peaks täna kõigi eelduste kohaselt lääne poolt läheneva uue madalrõhu mõjul tugevnema pinnatuisku tekitav kagutuul ning lund võib mingil määral juurde sadada ainult Lääne-Eesti saartel.

Erilist sadu ei tõota ka järgmine nädal. „Siis peaks Siberi kohal laiuva kõrgrõhkkonna lääneserv end Eesti kohale laiendama. Sellega peaksime sattuma ida- ja kagutuule vööndisse, mille korral sajuvõimalus on väike ja temperatuur hakkab jälle langema,” tõi Merilain välja, et pehmete ilmadega on peagi lõpp.

Päris krõbekülmaks peaks ilm pöörama kuu keskel, mil õhutemperatuur võib taas kakskümmend või isegi kolmkümmend pügalat allapoole nulli langeda.

„Karmide talvede puhul on täiesti tavaline, et nii jaanuar kui ka veebruar on ühtmoodi karmid,” tähendas Merilain, seega võib eeldada, et ka veebruar tuleb keskmisest külmem.

Märkidest, et ilm võiks selles kuus sulale pöörata, pole ilmamudelites ja -prognoosides kippu ega kõppu. „Atlandi ookeanis, kust meile soe võiks tulla, on veetemperatuur selgelt tavapärasest madalam ning see soe, mis sealt tuleb, suundub kas Kesk-Euroopasse või hoopis Vahemerele,” osutas Merilain. „Meil püsib kogu aeg oht sattuda talveilma dikteeriva kõrgrõhkkonna mõjuvälja.”

Tõeline nuhtlus

Peale selle, et lumi on muutunud tõeliseks nuhtluseks linnatänavatel, teeb selle rohkus muret ka paljudele metsaomanikele. Kogenud metsapatoloog Kaarel Aruste märkis, et oma pika staaži juures ta sellist talve metsas ei mäletagi: lume all murduvaid puulatvu ja oksi ning kaardu vajunud puid on seekord lihtsalt niivõrd palju.

Kõige enam on lumi lõhkunud mände ja raskusega kõveraks painutanud peenemaid kaskesid. „Kui nüüd peaks veel sulale minema ja lundki juurde tulema, võib asi päris hulluks minna,” nentis Aruste.

Aruste tõi ühtlasi välja, et kevadel muutuvad nii murdunud puud, oksad kui ka ladvad osale metsakahjuritele – näiteks üraskiliikidele – soodsaks kasvupinnaseks.

„Igal juhul tuleks need esimesel võimalusel metsa alt ära koristada, sest peale selle kujutavad oksad endast ka tuleohtu,” sõnas ta.

Paksu lume all ägavate noor­te kuuskede ja mändide päästmiseks soovitas Aruste neilt lumi lihtsalt maha raputada, sest vastasel juhul ei pruugi kaardu vajunud puuvõsud end enam sirgu ajada.

Ööl vastu teisipäeva purunes veebruarikuu lumerekord Peipsi ääres Tiirikoja vaatluspunktis, kus oli eilseks maha sadanud ühtekokku 55 sentimeetrit lund. Veel rohkem lund, lausa üle 60 sentimeetri on Ida-Virumaal Alajõe kandis.

Veebruari kõigi aegade lumerekordit hoiab enda käes Kunda, kus 1966. aastal sadas maha 87 sentimeetrit lund.

Kuuse-taat: lund sajab kuni 20. veebruarini

•• Rääkigu teised mida tahes, aga Põlvamaa ilmatark Elmar Kuus ehk Kuuse-taat ootab oma ilmaprognoosi järgi juba vihma. Ka peaks tema sõnul jätkuma lumesadu.

•• Viimastele päevadele omased saju- ja korraks päikest näitavad ilmad kestavad Kuuse-taadi sõnul veel vähemalt paar nädalat. „Lumesajud peaks kestma kuni kahekümnenda veebruarini, pärast seda peaks juba vihma tulema,” ennustas ta.

•• Ilmajaam prognoosib selleks ajaks läänepoolse madalrõhuala ja idapoolse kõrgrõhuala omavahelist võistlust – ilm on kord pehmem ja sajusem, siis jälle kuivem ja krõbedamate öiste külmakraadidega.

•• „Veebruari lõpus peaks viis kuni kümme kraadi külma tulema ning märtsi alguses läheb soojaks. Kümnenda märtsi paiku peaks suurem osa lumest juba läinud olema,” arvas Kuuse-taat. „Aga kahekümnenda märtsi paiku on jälle lund oodata.”

•• Vastupidi ilmajaama prognoosile, mille järgi peaks veebruar nagu jaanuargi keskmisest külmem tulema, ennustab Kuuse-taat, et nii küünlakuu kui ka märts tulevad pikemaajalisest keskmisest siiski soojemad.

•• Kuuse-taadil aitab ilma ennustada õhuvoolude liikumise jälgimine ja aastakümnete pikkune kogemus. „Ka aprill ja mai peaksid võrdlemisi soojad tulema, õhutemperatuur võib ulatuda 20 plusskraadini – rohket vihma pole siis näha,” ütles Kuus.

•• Kevadele võib Kuuse  sõnul järgneda jahe suvi. „Üle 25-kraadist õhusooja pole oodata ja tooni võivad anda pikemad sajuperioodid, ” ütles Kuus.