Iisraeli ajaleht: president Ilves on holokaustimoonutaja
(3)Ajalehte ärritas Iisraelis kõnet pidanud Toomas Hendrik Ilvese võrdlus, kus ta kõrvutas Eesti küüditatute saatust ja juutide kannatusi holokaustis.
Artikkel ilmus Haaretzis, mis on Iisraeli vanim ja mõjukaimaks peetud päevaleht. Wikipedia andmeil kuuluvad väikesetiraažilise lehe lugejaskonda Iisraeli poliitiline, majanduslik ja hariduselu eliit.
Järgneb Haaretzi artikli tekst muutmata kujul:
Poodu majas nöörist ei räägita, kuid sel nädalal Iisraeli külastanud Eesti presidendil Toomas Hendrik Ilvesel on jultumust häirivaid asju avalikult välja öelda isegi Iisraeli presidendi residentsis. Ta ütles, et juudid ja eestlased on „partnerid samas ajaloolises kogemuses.“
Eesti presidendi väärastunud loogika kohaselt on eestlaste poolt mõrvatud juudid ja eesti timukad „partnerid“. Samas kõnes ei maininud Ilves sõnagagi holokausti ega Eesti 4500 juudi saatust II Maailmasõja ajal.
Teeme seda tema eest ja meenutame presidendile ajaloolisi fakte. Enamus eestlasi nagu ka ka naabermaade Läti ja Leedu elanikud tervitasid natside tulekut ja pidasid neid vabastajateks ning mitte vallutajateks. Eesti juutide jaoks õnnelik juhus, et pärast natside invasiooni Nõukogude Liitu 1941. aasta juunis, läks kuni riigi täieliku ülevõtmiseni mõned nädalad aega, nii et ligi 3500 juuti jõudsid Nõukogude Liitu pageda.
Ligi tuhandest veel Eestisse jäänud juudist 993 mõrvati natside ja nende Eesti kollaboraatorite poolt. Natsid tõid Eestisse tuhandeid Euroopa juute ja mõrvasid nad seal koonduslaagrites. Vangivalvurid olid eestlased. Samuti võtsid Eesti sõdurid osa juutide massimõrvast Nowogrodekis, mis nüüd asub Valgevenes.
Eesti president on palju aastaid elanud USA-s ja lõpetas Columbia ülikooli, nii et on selge, et tema märkused olid hästi läbi mõeldud ja mitte juhuslikud. Ilves ei eita holokausti, ta lihtsalt ignoreerib seda, nii et on sobiv kutsuda teda Simon Wiesenthali keskuse juhi dr. Efraim Zuroffi populariseeritud terminiga „holokausti moonutaja“.
See definitsioon tähistab uut liiki juhte nii Balti riikides kui Kesk-ja Ida-Euroopas, mis on Nõukogude Liidu kokkukukkumisest saati püüdnud ajalugu ümber kirjutada ja tõmbavad oma riikides paralleele Saksa ja Vene okupatsioonide vahele. Nende meelest ei ole natsismil ja kommunismil vahet.
Need riigijuhid püüavad tõmmata väärat võrdusmärki, mille kohaselt pole natside kuriteod ajaloos unikaalne fenomen. Seega on natsidega koostööd teinud, juute mõrvanud ja nõukogude võimu vastu võidelnud inimesed nende meelest kangelased. Võimud on nende auks avanud ausambaid ja memoriaale.
Need riigipead püüavad nüüd kuulutada 23. augustit kõigi totalitaarsete režiimide ohvrite mälestuspäevaks.
Kui see, taevas hoidku, tõesti teostub, siis muudab see Holokausti Päeva teisejärguliseks. Kes vajab holokausti meenutamise päeva, kui on olemas ühine mälestuspäev, mis toob poodud ja poojad ühe katuse alla kokku? Üks selle päeva loomise aktivistidest on ka Eesti president.
Ajaloo moonutamine on Eestis laialtlevinud komme. Rahvusvahelise surve all kuulutas Eesti 27. jaanuari holokausti mälestuspäevaks, aga arvamusküsitluses oli 93 protsenti eestlastest selle vastu. Sellegipoolest jätab Eesti presidendi seisukoha varju pahaendeline ja häbistav vaikus, millega tema märkused Iisraelis vastu võeti. Mitte keegi ei tõusnud üles ega protestinud. Ei president Shimon Peres, ei agressiivne välisminister Avigdor Lieberman ega ülikoolide teadlased ja holokaustiuurijad. Ametlik Iisrael kasutab holokausti mälestust oma poliitilistel ja julgeolekukaalutlustel, kuid ei protesteeri, kui ajalugu moonutatakse. Tundub, et vaid käputäis ajaloolasi nagu dr. Zuroff ja prof. Dov Levin jätkavad võitlust holokausti eitajate ja moonutajate vastu.
_________________________________________________________________
Presidedi kantselei teatel käis Toomas Hendrik Ilves oma Iisraeli visiidi vältel ka holokaustiohvrite memoriaalis, kus väljendas oma kaastunnet. “Langetan pea miljonite holokaustiohvrite mälestuse ees. Me ei tohi unustada seda õudust mitte kunagi. See kohutav kuritegu inimeste ja inimsuse vastu meenutab meile üha uuesti ja uuesti, kui oluline on teha kõik, et totalitaarsed ning inimvihkajalikud režiimid ei pääseks kusagil ega kunagi võimule," kirjutas Ilves Yad Vashemi memoriaalis külalisteraamatusse.

























