Igapidi sobiva töö leidmiseks võib kuluda kuid, et mitte öelda aastaid
19-aastane abikoka paberitega Julia Marahova on töötu olnud sügisest saati, mil ta Tartust pealinna kolis ja seetõttu abikoka tööst Tartu tööstushariduskeskuses loobuma pidi. Ligi poole aasta pikkusesse aega jääb u 50 laiali saadetud CV-d, millest paljud on jäänud vastuseta või olnud äraütlevad. Ühest tööpakkumisest aga loobus neiu ise. „Kohaleminek oleks liiga kaua aega võtnud – tund aega,” põhjendab ta. Julia Marahova möönab, et ega ta kiiret tööle saamist lootnudki, kuna tema töökogemus on nii väike. Usub aga, et leiab tööd kindlasti suveks, mil toitlustus lisatööjõudu vajab. Seniks tuleb hakkama saada elukaaslase palgaga.
29-aastase majandushariduse ja raamatupidamistöö kogemusega Klaarika tööotsingud kestsid poolteist aastat tagasi kokku ligi viis kuud. Ta tõdeb, et kuigi oli kolm aastat töötanud raamatupidajana-projektijuhina ühes väikses ettevõttes, ei maksnud tema kogemus toona tööturul väga midagi, sest rakenduseta oli küllaga ka suurtes firmades töötanud raamatupidajaid.
„Otsustasin siiski, et poole aasta jooksul üritan leida erialast tööd, mis mulle endale meeldib ja kus on ka normaalne palk,” meenutab ta ja lisas, et muule tööle, näiteks lapsi hoidma oleks ta tuttavate kaudu saanud ka kohe minna.
„Aga teadsin, et kui lähen enda jaoks kehvema töö peale, siis ma ka jään sinna, sest ei viitsi uut tööd otsima hakata,” selgitab Klaarika. Kuna ta eelmisest töökohast koondati, aitas tööotsingute aega üle elada töötuskindlustus.
CV-sid sai laiali saadetud u 30 ja mitmele vestlusele kutsuti teda ka.
Parema palgaga koht
„Mul oli näiteks viis vestlust mainekate tööandjate juures,” märgib Klaarika, et ta ei kaotanud selle aja jooksul sidet töömaailmaga – ta sai oma CV-dele vastuseid ja temaga peeti vestlusi, ehkki tööpakkumistega need ei päädinud. „Töötukassas ka öeldi, et see on hea tulemus, paljud ei saa oma CV-dele üldse vastuseid. See aitas mul tuju ülal hoida, ehkki see polnud kerge. Kogu aeg oli peas ka mõte, et äkki peaks siiski kehvema töö vastu võtma,” tõdeb ta.
Ühest arvestatavast intervjuule minekust loobus ta ise, sest tundis, et sealsed ülesanded käinuks tema teadmistele üle jõu.
Pärast nelja kuud töötut olemist ja järjekordset töövestlust sai ta pakkumise ühelt riigiasutuselt, mille rõõmuga vastu võttis. „Kui vestlusele läksin, seadsin endale kriteeriumi, et sealsed inimesed peavad mulle sümpaatsed tunduma, ja see oli neist kohtadest, kus käinud olin, esimene, kus inimesed mulle tõesti meeldisid,” märgib ta, et kokkuvõttes töötas tema plaan hästi ja see, mis ta omale eesmärgiks seadis, selle töökohaga ka täitus.
21-aastane valdavalt ehituses töötanud Andres otsis sobivat tööd kaks aastat, määravaimaks teguriks palk. Töötuks ta end ei võtnud ja tegi aeg-ajalt väiksemaid otsi. Kuna ta elab Järvamaal, jäid mitmed ettevõtted, kus töötada võinuks, kodust liiga kaugele.
Mõni aeg tagasi sai Andres tööd metallifirmas, kus ta aga jõudis olla vaid kolm nädalat, sest sõber tegirahaliselt parema pakkumise, ja nii töötab ta nüüd hoopis kopa peal.StatistikaKui kaua kulub aega
■Töötukassa statistika näitab, et poole aasta jooksul leiavad omale töö ligi pooled registreeritud töötutest. Näiteks 2010. aasta 31. detsembri seisuga sai poole aasta jooksul tööd 47,7% töötuna arvel olnuist, tänavu 31. märtsi seisuga aga 56,5%.
■10–13%-l kulub töö leidmiseks 6–8 kuud. Nii sai selle aja jooksul 2010. aasta 31. detsembri seisuga 11,9% töötutest, selle aasta märtsi seisuga aga 13,3%.
■6–11%-l kulub töö leidmiseni 9–11 kuud. 11,2% töötutest sai uuesti ametisse 2010. aasta detsembri seisuga, selle aasta märtsi andmetel aga 6,4%.
■2010. aasta detsembri seisuga kulus 12–23 kuud töö saamiseks 22,8%-l töötuna arvel olnutest, selle aasta märtsis aga 12,4%-l.
■Vähemalt 24 kuud on töötuna arvel 2010. aasta detsembri seisuga olnud 6,5% kõigist registreeritud töötuist, selle aasta märtsi seisuga aga 11,3%.Jurist selgitabMilline on õiglane puhkusetasu
Helve Toomla
jurist
Kuidas arvutatakse puhkusetasu järgmisel juhul: 2011. aasta eest anti kümme päeva puhkust 2012. a jaanuari lõpus. Töötasu aga 1. jaanuarist vähendati, eelmisel aastal oli see kõik 12 kuud ühesugune. Kas sel juhul n-ö jätkatakse puhkuse ajal palga maksmist (kui jah, siis kas uue või vana palga järgi)? Või peaks jaanuaris puhkusetasu arvutama eelmise aasta kuue kuu keskmise töötasu alusel? Kas on õige, et võttes puhkust tänavu veebruarist juunini, saaks puhkaja tasu eelmise kuue kuu keskmise töötasu alusel, aga alates juulist puhkajad saavad juba praeguse palga ehk jaanuarist kehtima hakanud vähendatud palga järgi?
Selle aasta algusest jõustusid vabariigi valitsuse määruse „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord” muudatused ja nüüd on puhkusetasuna võimalik arvestada töötasu, kuid seda ainult juhul, kui puhkusetasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest maksti muutumatu suurusega töötasu. Tegemist ei ole töötasu säilitamisega nagu kunagi aastate eest. Seetõttu tuli küsijale jaanuaris arvutada puhkusetasu sellest töötasust, mida talle maksti möödunud aasta juulist detsembrini ühesuuruste summadena, mitte lähtuda vähendatud palgast.
Neil, kes lähevad puhkusele veebruarist juunini, on üldjuhul arvestuse aluseks oleva kuue kuu (detsembrist maini) sees töötasu muudatus, seetõttu tuleb puhkusetasu arvutada keskmise töötasu alusel, kuid pärast seda võib jälle puhkusetasuna maksta muutumatu suurusega töötasu, st vähendatud palka.
Kuna puhkusetasu tuleb arvutada enne eelviimast tööpäeva, siis võib arvutamise vajaduse tekke aeg muuta arvesse võetavaid kuid. Näiteks juhul, kui töötaja jääb puhkusele esmaspäeval, 2. juulil, tuleb talle puhkusetasu arvutada juba 28. juunil või isegi veel varem ja arvesse võetavad kuud on detsembrist maini ning küsijale peaks arvestama keskmist töötasu, kuna palk selle aja sees muutus.
Ka uue korra puhul on lubatud vana põhimõtte rakendamist – töötajale soodsama arvestusviisi kasutamist.
