TÄISMAHUS: Huuletubakas kahjustab järjest nooremaid lapsi

Põhja prefektuuri Ida politseijaoskonna noorsooteenistuse vanem Helle Soots puutub huuletubakat tarvitavate lastega kokku väga tihti ning selle levik teeb murelikuks. „Ühelt poolt tabame mokatubaka omajaid näiteks siis, kui käime koolide palvel lastele narkootikumide ja teiste sõltuvusainete tarvitamise ohtudest rääkimas ning käime politseikoertega läbi ka klassiruumid. Ent aina enam saame teateid ka õpetajatelt, kes on last tunni ajal mokatubakat tarvitamas tabanud ning paki ära võtnud. Sellisel juhul vestleme laste ja nende vanematega, vajadusel ja võimalusel ka karistame,” rääkis Soots.

Sootsi sõnul on lastevanematel ühelt poolt keeruline märgata, et nende laps huuletubakat tarvitab, sest see ei jäta nii tugevat lõhna kui sigaret. Ka ei oska paljud lapsevanemad mokatubaka karpi nähes kahtlustada, et tegu on kahjuliku ja lastele keelatud ainega.

Üheksandasse klassi minev Mihkel (15) proovis huuletubakat esimest korda kuuendas klassis. Poiss tunnistab, et toona tarvitas ta snus’i regulaarselt, kuid praegu enam mitte. Mihkli sõnul alustataksegi selle tarbimisega umbes kuuendas klassis. „Aga ma olen näinud ka kolmanda-neljanda klassi lapsi, kes kaasõpilastelt snus’i nuiavad,” nentis noormees.

Jäi õpetajale vahele

Mihkel jäi kuuendas klassis snus’i tarvitamisega vahele õpetajale, kes teavitas koheselt poisi vanemaid – kodus peeti maha põhjalik jutuajamine, kuid Mihkel pole mokatubakast siiski täielikult loobunud.

Eestis ei või alla 18-aastased snus’i omada ja kasutada, keelatud on ka selle müük, kuid Mihkli sõnul saab seda siiski väga kergesti kätte.

Kui Mihkli klassis on suitsetajaid kaks, siis mokatubakat tarbivad regulaarselt neli-viis last. Koolis on peetud ka loenguid huuletubaka kahjulikkusest, kuid laste endi hinnangul pole tegemist millegi halvaga. „Igal juhul on see kahjutum kui sigaretid,” toob Mihkel lagedale noorte seas leviva müüdi. Siiski tunnistas Mihkel, et kahel tema sõbral, kes tarvitavad huuletubakat igapäevaselt nii, et üks padjake teise otsa, on ülemised igemed juba katki.

Maxilla Hambakliiniku hambaarsti-ortodondi Margit Kiviloo sõnul on mitmed murelikud lapsevanemad küsinud nõu, kuidas oma lapsele selgitada, et huuletubakas ei ole nii süütu. „Ma ei saa öelda, et iga nädal tuleb patsient, kellel näeme suus mokatubaka tarvitamisest tekkinud tagajärgi, aga on võimalik leida seos, et hambakaela piirkonnas, kus snus’i padjakest hoitakse, tekkinud augu üks põhjus on snus’i kasutamine,” märkis Kiviloo.

Pideval snus’i tarvitajal on hambad ühtlaselt mustad, katu all. Lisaks kahjustab snus limaskesta.

Tekib suitsetamisest suurem sõltuvus

Huuletubakas ehk snus on niiske või poolniiske suukaudseks kasutamiseks mõeldud jahvatatud tubakas.

Kõige tavapärasem snus’i tarbimisviis on selle asetamine ülahuule alla, mida võib seal hoida mõnest minutist kuni mitme tunnini, sõltuvalt harjumusest.

Huuletubakas sisaldab 2–2,5 korda rohkem nikotiini kui sigaretid. Samuti sisaldab see ligi 2000 keemilist ühendit ja paarkümmend vähki tekitavat ainet.

Snus tekitab suuremat sõltuvust kui suitsetamine, kuna nikotiinitase organismis on ühtlasem.

Huuletubakas oleval nikotiinil on veresooni ahendav ja stimuleeriv toime ning selle tarvitamisel on suur risk ärevushäirete ja südamehaiguste tekkele.

Kuna snus’i ei hingata sisse, siis see ei kahjusta küll kopse, kuid tekitab igemehaigusi, hammaste lagunemist ja soodustab kaariese teket.

Kuna nikotiinisisaldus on snus’is suurem kui sigarettidel, siis võib see põhjustada ka suuõõne vähki.

Allikas: Maxilla Hambakliinik