Hooletute lastega vanurid on hädas

Tundub üsna küüniline soovitus puudega inimesele pöörduda kohtusse. Peaks ikkagi olema ka mingi muu regulatiivne võimalus. Tõenäoliselt peavad selleks sotsiaaltöötajad tõestama hooletussejätmist. Kuidas on aga sotsiaaltöötajate töökoormus selleks kohandatud , on iseasi. Ma ei usu, et artiklis toodud vanur on ainuke, kel taoline probleem.

Kummaline olukord.
Üks süüdistab teist ja vana inimene on ikka hädas. Parem vaadake seadusi, mida Tallinn rakendab võimaluste piirides ja maakonnad ei rakenda, sest nende juhtidel on vaja palk kätte saada.
Kuid toon siia esimese näitena vana inimese vastumeelsuse ühise tualett- ja pesuruumide kasutamise juures. Vana inimene on vana ja kulunud "masin", mis kunagi ette ei tea, millal hooldust vaja peaks olema. Sestap täiesti mõistetav,et kogu kompleks peab olema tema käsutuses.
Kuid kas on üldse keegi küsinud, miks Tallinnas saab hooldusruume Tallinnas ümber ehitada, aga maakondades ei saa?
Edasi aga lähen kaugemale: praegu on lastel lihtsalt raske vana inimese eest hoolitseda, nii kurb kui ka seda öelda pole. Seega tuleks muuta seadusi nii, et vana inimese elu ja kodu kord oleks seadustatud nii, mis võimaldaks temal ja aitajatel koos tegutseda - teineteist kahjustamata ja piinamata. Sest oma viletsuse tunnistamine on sageli suurem piin kui mittekompetentse abi vastuvõtmine.
Nüüd ettepnek nn. patsientide usaldusühingule: ärge laduge riidu (EPLO kirjutaja K.Anvelti eeskujul) inimese ja inimese vahele, vaid leidke koostöö vorm, mis oleks seadusena kirjas.