Holokaustipäev jätab koolid ükskõikseks
Holokaustipäeva eesmärk on teadvustada noortele sallivuse, demokraatia ja vabaduse tähendust, mille eiramine on põhjustanud repressioone 20. sajandil, selgitab valitsuse määrus.
Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi huvijuht Argo Valdmaa rääkis, et nende kool esmaspäeval eraldi üritust ei korralda. Ma ei usu, et erakoolile see soovitus laieneks, pealegi on õpilastele tähtsam õppimine kui osalemine niigi tihti toimuvatel huviüritustel,“ selgitas Valdmaa.
Ent holokausti-teema ei jää sel päeval Sütevakas täiesti puutumata. Humanitaargümnaasiumi ajalooõpetaja Epp Pavelts mainis, et tema kavatseb esmaspäeval tundides juutide tagakiusamisest ja hävitamisest rääkida.
Paveltsi sõnade kohaselt on ajalooõpikutes mainitud vaid holokausti kui fakti, kuid juutide hukkamise kirjeldusi ei leidu kusagil peale põhikooli lõpuklassi õpiku.
Ajalooõpetaja avaldas arvamust, et kuigi koolitarkuse nõudlejad taunivad holokausti, ei seosta nad seda endaga.
Pigem huvitab õppureid nõukogude okupatsioon, sellega on paljudel rohkem seoseid, paljude sugulasi on küüditatud,“ selgitas Pavelts, miks õpilased holokausti kohta õpetajale agaralt küsimusi ei esita.
Pärnu Koidula gümnaasiumi ajalooõpetaja ning õppealajuhataja Maia Erm rääkis, et neil on esmaspäeval vahetunni ajal plaanis kooliraadio eetrisse lasta saade, milles ta kõneleb õpilastele veidi holokaustist.
Erm ei arva, et igas vanuses laps peaks teadma holokausti julmi fakte ja olustikukirjeldusi. Ei saa ju last traumeerida kirjeldusega sellest, kuidas rinnalaps visati õhku ja temaga sooritati täpsuslaskmisi, ajaloo mõte ei ole noori shokeerida,“ kinnitas ajaloolane. Pigem peaks sellel päeval toonitama igasuguse vägivalla ohtlikkust.“
