Tartlasel, 81-aastasel Hispaania kodusõja veteranil Nikolai Duplevskil on lootus saada Hispaania riigilt toetust, kui Eesti ja Hispaania sõlmivad sotsiaalsete garantiide lepingu. Eesti ajutise asjuri Hispaanias Andres Undo sõnul on Eesti ja Hispaania juba alustanud läbirääkimisi riikidevahelise sotsiaalsete garantiide lepingu sõlmimiseks.
“Sellest võiks kasu olla 1936–1939 Hispaania kodusõjas internatsionaalsetes brigaadides kindral Franco vastu sõdinud veteranidele ning niinimetatud Hispaania kodusõja lastele,” rääkis Undo.
Vaid kolm on elus
“Summasid ei oska veel nimetada, sest Hispaania alles valmistab lepingu teksti ette ja põhimõttedki pole selgeks räägitud,” ütles Undo.
Tartus elav Petserist pärit eestlane Nikloai Duplevski on peaaegu pime esimese grupi invaliid. Tütar Irina Duplevskaja sõnul on isa tervis väga vilets. “Ta sai Hispaanias haavata.”
Rikka Petseri viljakaupmehe poeg Nikolai Duplevski läks koos Petseri prefekti pojaga 19-aastaselt Hispaania kodusõtta. “Rännuhimu viis neid sinna demokraatia eest võitlema,” vahendas äia mälestusi Meelis Kikerpill. “Müüsid kalli margikogu maha ja läksid. Kui Franco võitis, sattusid nad Prantsusmaale laagrisse, kust õde ta suure raha eest välja ostis,” rääkis Kikerpill.
Nikolai Duplevski andmetel on Hispaanias võidelnud 200–300 eestlasest praeguseks Eestis elus vaid kaks–kolm.
Undo sõnul ei ole Hispaanias sõdinud eestlastest veteranide kohta täpseid andmeid. “Sõja ajal kadus osa andmeid internatsionaalsetes brigaadides võidelnute kohta ka Hispaanias. Eestis ei soositud Hispaania sõtta minekut ja seetõttu võis nii mõnigi vale nime või isegi vale rahvuse all esineda,” rääkis Undo. “Osa jäi pärast sõda Euroopasse või emigreeris Ameerikasse.”
Duplevski on seni ainukesena hispaanlastelt toetust küsinud. “Ta pöördus Eesti presidendi kantselei poole, meie tegime Hispaanias järelepärimise. Kuni riikidevahelist lepingut pole sõlmitud, ei maksa Hispaania toetust,” selgitas Undo.
Teine grupp, keda leping aitaks, on nn Hispaania kodusõja lapsed. “Sõja ajal ja selle järel orvuks jäänud hispaania lapsed viis Venemaa, kes internatsionaalseid brigaade ainukesena maailmas relvadega toetas, Venemaale lastekodudesse,” meenutas Undo ajalugu. Niisuguseid orbe võis olla kümne tuhande ringis.
Pensioni vahetasutakse
Elu tõi osa neist ka Eestisse. “Kui palju neid võis ja võib siin elada, ei tea mitte keegi ning seda on keeruline selgitada, sest enamasti on tegu välismaalase või Venemaa passi omanikega,” rääkis Undo.
1970. aastate lõpus ja 1980. aastate lõpus said hispaanlased võimaluse naasta kodumaale. Paljud ka läksid.
Venemaaga ja mitme teise riigiga, kus kodusõjas orvuks jäänud lapsi palju elas, on Hispaania riikidevahelise lepingu sõlminud. Undo sõnul puudutab leping neid, kes on Hispaaniasse naasnud, kuid enamiku elust Venemaal või Eesti puhul Eestis töötanud ja pensioni välja teeninud.
Riikidevaheliste sotsiaalsete garantiide lepingu järgi maksab Hispaania kodumaale naasnutele kinni vahe, mis on Eesti ja Hispaania pensionidel.
