Hiiemäel põristav traktor ärritab Paluküla rahvast
Mõned päevad tagasi Raplamaal asuval Paluküla hiiemäel alanud suusaradade hooldustööd on kohalikud mäekaitsjad tagajalgadele ajanud. Nende kinnitusel on võsa raiumise ja pinnase segipööramisega tungitud üle mäe tipus oleva muinsuskaitsealusese hiie piiride.
Kohalikud mehed Toivo Sepp ja Aivar Jürisalu kostsid kui ühest suust, et hiiemäel asuvate suusaradade laiendamise ja kändude juurimisega on ühelt poolt rikutud nii maausuliste seas tuntud pühapaika kui ka seatud löögi alla piirkonnas leiduvad looduskaitsealused taimekooslused.
Hädakisa tõustes sündmuskohale tormanud ametnikud laiutavad käsi ja kinnitavad, et käimasolevate hooldustöödega pole seadustega vastuollu mindud.
Keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõuniku Leili Tuule sõnul tegid inspektorid Palukülla kontrollretke kolmapäeval. „Seal lõigati võsa ja välja juuriti ka osa kände ning nende jälgede tasandamiseks kasutati traktorit. Muldkatte koorimist ega kaevamist selle käigus ei toimunud. Mingit seadusevastast tegevust ei tuvastatud,” selgitas Tuul.
Luba on olemas
Loa mäel asuvate suusaradade korrastustöödeks andis Kehtna vallale muinsuskaitseamet. Ameti Raplamaa vaneminspektor Armin Rudi ütles, et loa väljastamist arutati enne ameti sees põhjalikult. „Sellele otsusele andis omapoolse hinnangu ka arheoloogia ekspertnõukogu, kes aktsepteeris olemasolevate suusaradade ääres kasvava võsa raiet.”
Keskkonnainspektoritega samal päeval sündmuskohal käinud Rudi ütles, et vähemalt praeguse seisuga pole rajahooldust teostanud traktor arheoloogiamälestisena muinsuskaitse alla kuuluva mäe hiiena kasutusel olevasse tipuossa läinud ning seega on hiie puutumatus olnud tagatud.
Kehtna valla ehituse ja planeerimise vanemspetsialisti Hans-Jürgen Schumanni sõnul on suusaradade hooldamine hädavajalik, et vältida kogu maakonna populaarseima suusatamiskoha võssa kasvamist.
Schumann osutas ühtlasi, et kui hiiemäele plaanitava suusakeskuse ehitaja leidmisega probleeme ei teki, võivad ehitustööd juba järgmise aasta esimeses pooles lahti minna.
„Keskuse planeering jäi pärast aastaid kestnud kohtuvaidlusi kehtima ning ka keskkonnaamet pole selle vastu,” sõnas ta.
Tartu ülikooli looduslike pühapaikade keskuse juhataja Ahto Kaasik nentis, et nüüdseks on riikliku dokumendina vastu võetud looduslike pühapaikade arengukava, kuid selles ette nähtud looduslike pühapaikade ekspertnõukogu moodustamisega pole kultuuriministeerium siiani hakkama saanud.
