Mina isiklikult ja põllumajandusministeerium on selle küsimusega mitu aastat tegelenud. Selgitame enda positsioone Euroopa Liidu nõukogus ja oleme seal ettepanekuid teinud, komisjonis seisukohti tutvustanud, kohtunud ka põllumajandusvolinikega. Samuti toimusid väga olulised kahepoolsed kohtumised mitme liikmesriigi põllumajandusministritega – Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa, lisaks lähinaabrite ja ka 2013. aasta otsuse ajal eesistujaks oleva Iirimaa ministritega, mis on lõpptulemuse saavutamiseks väga olulised. Tänaseks on komisjon enda pakkumise teinud, aga ka parlamendi roll on eelarve menetlemisel kasvanud, ta teeb koos Euroopa Liidu nõukoguga otsuse. Samas on parlamendis jõujooned veel segasemad ja kogu menetluse lõpptulemust on praegu väga keeruline prognoosida, kuid julgen lubada, et lõpptulemus saab olema Eesti põllumajandusele oluliselt parem, kui komisjon välja on pakkunud.
Praegu on komisjon Eestile toetusteks pakkunud 58 protsenti Euroopa keskmisest toetusest ühe hektari kohta. Kui palju te siis Eestile saavutada soovite?
Esmalt peaks tausta vaatama: alustasime 25 protsendi pealt, 2013. aastaks peaks kasvama ligikaudu 45 protsendini, mis tähendab, et isegi komisjoni pakutu, mis meile kindlasti pole lahendus, tähendab seda, et põllumehed hakkavad saama senisest mitu korda rohkem raha, ja väga suurt edasiminekut. Realistlik on saavutada tulemus, mis jääb 75 ja 80 protsendi vahele. Oleme selle nimel tööd teinud, et Balti erisust aktsepteeritaks, ning inglaste, sakslaste ja prantslaste hoiak on kõige olulisem. Nende kohta võin öelda, et seal on positiivseid arenguid.