Hauaplatsid muutuvad üle Eesti tasuliseks

Äsja valminud kalmistuseaduse eelnõu järgi tohib 2005. aastal küsida ühe hauaplatsi eest kuni 850 krooni. Nimetatud summa peaks mõne aastaga kerkima 1000 kroonini, kuna maksimumhinna piir on seotud tulumaksuvaba miinimumiga. Kalmutasu sätestamist põhjendavad seaduse autorid rahapuudusega, mistõttu jätab soovida Eesti surnuaedade heakord. “Tagada tuleb inimeste kindlustunne, et matmine pole vaid rikaste eesõigus,” selgitavad nad ülemmäära kehtestamise vajalikkust eelnõu seletuskirjas. Tasulise platsi kasutusaeg on eelnõu järgi vähemalt 25 aastat, kuid kalmu hooletusse jätmise korral saab lepingut ka varem lõpetada.

Lahkunute omastelt kogutavat raha tohib kulutada vaid kalmistu tarbeks. “Raha läheb kalmistute hoolduseks. See aeg on möödas, kui asju sai tasuta,” ütles Tarko Tuisk siseministeeriumi õigusosakonnast. Tema sõnul võib tasu ülempiir ka muutuda, täpsed tasud jäävad linnade ja valdade otsustada.

Tuhastamine seaduslikuks

Kui paljud Eesti surnuaiad jagavad hauaplatse tasuta, siis näiteks Põlva lähistel asuval Rosma kalmistul maksab üks hauaplats 20 aastaks 50 krooni ja neljakohaline pereplats 200 krooni. Need hinnad kehtestas Põlva juba 1995. aastal. “Tegu on rohkem sümboolse tasuga, mis aitab omastega sidet hoida,” ütles kalmistuvaht Johannes Tigas. “Meil on metsakalmistu tüüpi kalmistu, niidetud muruga, mis vajab rohkelt tööd.”

Kalmistuseadus kehtestab ka üksikasjalise tuhastamise korra. Eesti kolm krematooriumi – Tallinna, Tartu ja Jõhvi oma – on seni tegutsenud seadusliku aluseta. Ilmselt on riigikogu selle sügise arutelud morbiidse varjundiga: kalmistuseaduse kõrval on ootel ka surma põhjuste tuvastamise seaduse eelnõu.

Matmisreeglid saavad seaduse jõu

•• Ühe hauaplatsi 25 aastaks kasutusse andmise tasu ülemmäär ei tohi olla suurem kui pool tulumaksuvabast tulust. Omavalitsus määrab avalikel kalmistutel alad, kus haua eest tasu ei võeta.

•• Hauaplatsi mõõtmed ei tohi olla väiksemad kui 2,5x1,2 meetrit. Haud ei tohi olla sügavam kui kaks meetrit ega madalam kui 1,5 meetrit.

•• Samasse hauda pealematmine pole lubatud enne 25 aasta möödumist eelmisest matusest.

•• Urni matmisel peavad platsi mõõtmed olema vähemalt

1x1 m ja matmise sügavus üks meeter. Tuha puistamise ala mõõtmed määrab kalmistu planeering. Kalmistule võib rajada ehitisi urnide hoidmiseks.

•• Kalmistu ümber peab olema vähemalt 50 meetri laiune rahuvöönd, et müra ei segaks inimeste viimast puhkepaika.

•• Avalikke kalmistuid võib jaotada osadeks, et sarnaste matusekommetega inimesed oleksid maetud lähestikku.

•• Tekib võimalus perekonna- ja erakalmistute taastekkeks, mis olid levinud “nii Eestimaa kui ka endise Liivimaa kubermangu aladel”.