Hardo Aasmäe: digitaalne entsüklopeedia tuleb peagi

Kolmapäeval tuli uudis, et Eesti Entsüklopeediakirjastus on alustanud koos haridus-ja teadusministeeriumiga õpilasentsüklopeedia väljaandmise ettevalmistustöid. Mida see entsüklopeedia endast kujutab?

Põhimõtteliselt on tegemist teatmeteosega, mille märksõnastik on ministeeriumile heakskiitmiseks juba esitatud. Ta sisaldab 15 000 pluss-miinus 2000 märksõna. Õpilasentsüklopeedia mõte on selles, et tema märksõnastik peab sisaldama kõiki mõisteid, mida õpilane võib põhikooli õppekavas kohata, lisaks teavet huvilistele õpilastele. 2008. aasta veebruaris kinnitatakse lõplik märksõnastik ja siis lepitakse kokku edasine – millisel kujul, viisil ja tingimustel hakkab väljaandmine toimuma. Üks on praegu aga selge: teatmeteos tuleb nii raamatuna kui ka netiversioonis.

Äsja ilmus ka TEA Kirjastuse laste- ja noorte entsüklopeedia II köide? Kas pisut paljuks ei lähe?

Need on kaks täiesti eri asja ja selliseid tõlgitud vahevariante oleme ise ka välja andnud. TEA lasteentsüklopeedia on tõlgitud hispaania keelest ja see sisaldab kuni 2000 märksõna. Nii et selles mõttes on nad erikaalulised teosed. Uue õpilasentsüklopeedia ja kunagise ENEKE-se sedalaadi vaheprodukte on välja andnud ka teised kirjastused. Ja alati on tõlkekirjandusega, eriti teatmeteostega, probleem, kuidas kohandada need meie kultuuriruumi vajadusele.

Seega on teie oma kõvasti põhjalikum?

Mitte ainult põhjalikum, vaid ta on ka ühildatud õppekavaga. Eesmärk on see, et tema praktiline kasutus saab olema võimalikult mugav nii õpetajale kui ka õpilasele. Pealegi on meil kavas anda märksõnade vasted ka vene ja inglise keeles. Vene keeles sellepärast, et vene õpilased, kes eesti keelt hästi ei valda, leiaksid üles märksõna ja harjutaksid selle abil siis ka eesti keelt. Ingliskeelsed vasted võimaldavad õpilastel otsida täiendavat teavet  inglise keeles interneti vahendusel. See vajadus on ju paratamatu.

Kas suurt “Eesti entsüklopeediat” (EE-d) ei hakata uuendama?

Meie kirjastuse nõukogu võttis kaks aastat tagasi vastu otsuse alustada järgmise põlvkonna entsüklopeedia ettevalmistustöid, mida ka kohe tehti. Kuid esmalt tehti meile ülesandeks lõpetada praegune sari ja see on lõppenud kolme teosega – 2006. aastal ilmunud “Väikese entsüklopeedia” (VE) uue redaktsiooniga, mis sisaldab umbes 30 000 märksõna ja on kasutatav ka EE lisaköitena. Teatavasti ilmus praeguse EE I köide juba 1985. aastal. Praeguseks on väga palju muutunud, kuid muutused ja täiendused kajastuvadki VE-s. See raamat peaks igal huvilisel kodus olema. Käesoleval aastal ilmus ka entsüklopeedia 15. köide ja sellega on nn must sari lõpetatud. Selle sarja täiuslikkuse seisukohalt on oluline ka “Suur maailma atlas” (SME), mis sisaldab ligi 60 000 toponüümi ja kus kogu maailm on n-ö ära eestindatud. SME on üks tänapäeva moodsamaid atlaseid ja sellel aastal pälvis ta ka rahvusvahelise konkursi Avenza MAP Awards preemia kui 2006. aasta parim kartograafiline koguteos. Seda peetakse väga suureks tunnustuseks. Pealegi oli see väljaanne premeeritute hulgas ainuke Euroopas tehtud atlas. Meie jaoks on see atlas entsüklopeediasarja lahutamatu osa, sest köiteis olevad kaardid on pigem kaart-skeemid.

Uue põlvkonna entsüklopeedia aga tähendab netiversiooni, mille kasutus on eelkõige serveripõhine.

See tähendab, et kogu entsüklopeedia on internetis kättesaadav?

Just. Mõte on selles, et entsüklopeedia asub kusagil serveris ning tarbija saab seda kasutada vastavalt kokkulepitud tingimustele. Kirjastuse kohustus on pidevalt sisse viia konjunktuurparandusi ja täiendusi. Näiteks kui Andrus Ansipi asemel on ühel päeval peaminister keegi teine, siis see keegi teine ilmub ka entsüklopeedia leheküljele. Selles mõttes vähendab tulevik CD ja DVD kasutamise areaali. Järgneva põlvkonna entsüklopeedia on paberkandja ja elektroonilise andmebaasi hübriid, kus raamat muutub klassikalisemaks ja netis kipuvad olema need osised, mis võivad kiiresti muutuda.

Tuleviku EE on sisuline võimalus kasutada meie käesolevaid andmebaase ja õigusi, mida meil on praegu umbes 140 000–150 000 märksõna ulatuses. Näiteks “Majandusleksikon”, “Eesti rahvakultuuri leksikon”, mitu biograafilist leksikoni. Veel on 60 000 kohanimega atlases, mille arendused annavad ka mõistagi võimalusi tulevikus. Lahknemine tulevikus saab olema äärmiselt põnev. Ühelt poolt on paberkandjal entsüklopeedia väljaandmine kui vahearuanne, kus on kirjas kogu klassika. Samal ajal on netiversioon nagu Tallinna linn, mis ei saa kunagi valmis. Ta on nagu korall või kristall, mis kasvab või mida kasvatatakse. Selline on tulevik.

Aga mis on siis teie arvates kõvasti reklaamitud uus TEA entsüklopeedia? On neil seda üldse mõtet välja anda?

Kas on mõtet või mitte – selle koha peal jään vastuse võlgu. Teha tühjalt kohalt niisugust suurteost, mis kannaks välja entsüklopeedia nime, on risk nii kirjastajale kui ka ettetellijale. Kõrvaltvaatajana pean tunnistama, et mulle pole nende kavatsused ning see, mida see suurteos endast kujutab, väga selge. Oma kodulehel reklaamib TEA, et nende uues entsüklopeedias on 60 000 märksõna, mis on jaotatud 22 köitesse. Lihtne arvutus näitab, et igas köites on siis ligikaudu 2700 märksõna. Seda pole väga palju. EE ühes põhiköites on umbes 6000 märksõna.

Teiseks on koduleheküljel öeldud, et köiteis on 150 000 illustratsiooni. Lihtne arvutus näitab, et seega on ühes köites 6800 illustratsiooni. Samas on öeldud, et igas köites on 400 värvitrükis lehekülge. Kui eeldada, et kõik need illustratsioonid on värvilised, siis igal leheküljel peaks olema 17 illustratsiooni. Kui oletame, et neid on kas või ainult kümme ühe lehekülje kohta, siis tekib ikkagi küsimus, kuhu selles pildiraamatus mahub tekst. See on ehk mingi segadus. Kui nüüd illustratsioonide arvu juurde on üks null kogemata juurde kirjutatud, siis on illustratsioone ühe köite kohta jälle liiga vähe.

Räägitud on ka 1000 kaardist, kuid geograafia asjatundjana pean ütlema, et kaardi kasutamine raamatus on küllalt keeruline. Enamasti on tegu ikka kaart-skeemidega. Ja nagu juba öeldud, oleme meie EE-s asendanud selle just nimelt suure atlasega. EE 15. köide juba viitab maailma atlasele, sellele hakkavad viitama ka kõik meie järgnevad väljaanded. Tagatipuks on iga suurteos ka mingil moel oma peatoimetaja nägu. Räägime ju näiteks Kleisi, Naani ja Kaevatsi entsüklopeediast... Palju sõltub ka kolleegiumi koosseisust. Kui on tegu tõlkepõhise väljaandega, vajatakse seal ühesuguseid inimesi, kui väljaanne on algupärane, vajatakse teistsuguseid asjatundjaid.

Mida te arvate TEA entsüklopeedia hinnast?

Tegemist üsna kalli ettevõtmisega, sest 2700-märksõnalise köite pool hinda, mis kehtib ettetellijatele, on umbes 450 krooni, seega täishind on 900 krooni. See on üsna kallis. Nagu juba öeldud – nii kirjastusele kui ka ettetellijale on siin risk üsna suur. Küllalt erinevaid signaale on tulnud ka sisu kohta. Ühelt poolt on jäänud mulje, nagu koostatakse seda “Britannica” baasil, teisalt on aga väidetud, et 90% artiklitest on algupärandid. Tõlget on alati lihtsam teostada, kuid seda on raskem kohandada meie kultuuriruumi vajadusele.

Algupärandi tegemine on aga hirmus töömahukas. See, mida TEA praegu teeb, on meie jaoks läbikäidud etapp, ja meie suund on eelkõige edasi arendada olemasolevat algupärast entsüklopeediat.

TEA entsüklopeediat ei saa meie omaga võrrelda, see on hoopis teine asi. Sedalaadi väljaandeid on maailmas mitmel pool kirjastatud. Entsüklopeediakirjastus lähtub oma väljaannetes teatmeteoste koostamise Saksa traditsioonist, mis eeldab esitatud materjali täpsust, usaldusväärsust ja teabelist tihedust. Mõistagi tulevad EE uued versioonid oluliselt odavamad, sest edasiarendused on odavamad kui uue tegemine.

Kõrvalseisjana jääb mulje, et teil on TEA-ga mingi kana kitkuda?

Jah, tõepoolest meil on üks kohtuvaidlus. TEA Kirjastus andis välja raamatu “Puutöö A & O”, kasutades omavoliliselt meie registreeritud kaubamärki. Me ei suutnud kokkuleppele jõuda. Asi läks kohtusse ning 19. märtsil 2007. aastal tegi esimese astme kohus otsuse meie kasuks. TEA-lt mõisteti meie kasuks välja kahjutasu ning kohtukulud ja keelati tiraaži kasutamine ning müük. Määrusega on tiraaž ka arestitud. TEA kaebas selle otsuse edasi ja 28. detsembril on selles küsimuses oodata ringkonnakohtu otsust. Eks siis paistab, mis sellest edasi saab.

Kuidas on ikkagi seotud EE väljaanne ja tulevane TEA entsüklopeedia?

Veel kord ütlen, et tõenäoliselt on tegemist eri asjadega. Kuid tuleb tunnistada, et TEA on viimastel aastatel kirjastamisõiguste küsimuses kõndinud seaduslikkuse vallas üsna ääre peal ja mõistagi me jälgime neid tähelepanelikult. Kui tegemist on tõlkeversiooniga, siis probleeme ei teki. Kui aga teoses ilmunud artiklid hakkavad sarnanema EE-s avaldatutega, siis võib probleem tekkida küll.

Kas see tähendab seda, et kui lähete tülli, lasete arestida järgmise tiraaži?

Mõistagi meil niisuguseid kurje kavatsusi ei ole. Kuid sellise riskantse projekti puhul ootame ära I köite ilmumise, seejärel saame anda lõpliku hinnangu.

Te annate justki mõista, et nad kirjutaksid EE-st maha!

Sellest on küll valesti aru saadud, sest entsüklopeediategijad on harjunud rääkima ainult sellest, mida teatakse, mitte ei arvata, usuta ega oletata. Aga eks see ole näha esimese köite ilmumisel.

Siiski mulle tundub, et olete juba ette väga ettevaatlik ja kahtlev. Mida tähendavad teie kõhklused TEA entsüklopeedia ettetellijatele?

Ettetellijale tähendab see riski hindamist, sest eks see pool hindagi on päris kallis. Meie “Väike entsüklopeedia” maksab 600 krooni, aga märksõnu on kümme korda rohkem (VE-s 30 000, TEA entsüklopeedia köites 2700), EE põhiköited maksavad enam-vähem sama palju, aga märksõnu on köites üle kahe korra rohkem. Kuid nende ühe köite pool hinda on praegu ikkagi umbes 450 krooni ja tulevikus maksab see 900 krooni. Küsimus on alati hinna ja kvaliteedi suhtes.

TEA on käinud kohut kirjastusega Festart, nõudnud ka Microlinkilt kümneid miljoneid kroone. Tema nõuete mastaap on laiahaardeline. Kas tahate nendega üldse kohut käia?

Loomulikult ei taha me kohut käia. Selle kaubamärgi koha pealt tegime neile nii hea pakkumise, mille oleksime ise viie sekundiga vastu võtnud, kui meil oleks juhtunud eksitus. Elus võib ju kõike ette tulla. Ja teiste kirjastustega saavutasime samalaadsete juhtumite puhul väga kiiresti kokkuleppe. Aga kui kokku leppida ei õnnestu, siis käiakse ikka kohut.

Silva Tomingas on neljapäevase Postimehe vahel ilmunud kirjastajate liidu ajalehes RAAMAT öelnud teie kirjastuse kohta üsna halvustavalt. Mulle tundub, et käimas on kirjastustevaheline sõda.

See on Silva Tomingase artikkel ja tema on väga temperamentne daam. Me kõik teame, et temperament toob paraku kaasa ka heitlikkust. Siit artiklist vaatab vastu heitlik meel ja maailmavaade. Seda laadi pealiskaudne halvustamine jäetakse tähelepanuta. Tegemist pole sõjaga ja provokatsioonidele ei alluta. Igaüks teeb oma asja nii, nagu oskab. Elame, näeme.

Soovite TEA inimestele ikka häid jõule või vastupidi?

Kasutades juhust, soovime me kõigile lugejatele häid jõule. Ja uuel aastal on meie lugejatel võimalus käes hoida venekeelset EE 11. köidet ehk koguteost “Estonija”, samuti ilmub meil kaheköiteline “Eesti maaelu entsüklopeedia” ning üsna pea ka “Eesti entsüklopeedia” uuendatud ja täiendatud väljaanne.

TEA: meie raamat on sada protsenti originaalteos

Kommentaar

Silva Tomingas

TEA Kirjastuse juhatuse esimees

ENE ja EE põhiköiteid oli kokku kümme ja märksõnu Aasmäe väite kohaselt 60 000, seega on “TEA entsüklopeedia” tekst umbes sama mahuga. Küll on aga suur erinevus selles, et “TEA entsüklopeedia” formaat on suurem ning paralleelselt raamatuga hakkab internetis ilmuma ka e-entsüklopeedia. Selles on materjali, eriti illustratsioone, aga ka multimeediumtooteid mõistagi rohkem, kui saaks raamatusse mahutada.

Tinalao ajastul oli tõesti raamatus kaarti raske kasutada. Digiajastul on aga arusaamatu, milles kaardi kasutamise keerukus seisneb. “TEA entsüklopeedias” tulevad avaldamisele ikka kaardid.

“TEA entsüklopeedia” hind hõlmab ju kolme toodet: 22 köidet raamatuna, internetis olev e-entsüklopeedia kasutamine kümne aasta jooksul ning DVD. Sellise toote mahukus on raamatu omast palju suurem.

“TEA entsüklopeedia” on sada protsenti originaalteos, kuid TEA-l on rahvusvaheliste lepingute alusel õigus kasutada üldtunnustatud materjale, näiteks “Britannica” entsüklopeediat.

Mis puudutab kohtuvaidlust, siis meie vastuhagi on kohtus sees ja meil ei sobi seda enne kohtuotsuse langetamist kommenteerida.