Halonen: tööpuudust leevendab vaid haridus

Kõikjal arenenud maailmas on praegu tegelikult üks ja sama lugu. Ülemaailmne finantskriis on muutunud majanduskriisiks koos selle ränga mõjuga paljudele inimestele – tööpuuduse tohutu kasv on tuntav kõigis arenenud riikides.

Kuigi põhjanaabrite ühiskond paistab siitpoolt vaadates mõnusalt tasakaalukas, on sealgi tööpuuduse tont astunud sisse juba pea iga kümnenda tööealise elaniku uksest. Soome töö- ja majandusministeeriumi arvates kasvab aasta lõpuks sealne töötuse määr 9,5 protsendini. Eestis on näitaja viis protsenti suurem, kuid probleem on tõsine mõlemas riigis.

Lama õppetunnid

Samal ajal aga peab Eestis kätte jõudnud madalseisu vaatama kui esmakordset: varasemad langused ei lähe arvesse, kuna nende ajal oli arengu poolest alles mähkmetes Eesti riigil sada muud tähtsamat probleemi, mida lahendada. Seevastu Soomes on majandus- ja finantskriisi kogemus, mida paljud inimesed selgelt mäletavad: 1990-ndate alguse lama, mis tõi kaasa ühiskonda sügava haava lõiganud pikaajalise tööpuuduse.

Mida tööpuudusega teha? Kuidas hoida ära praeguse tööpuuduse muutumist pikaajaliseks valusaks tööst võõrandumiseks? Võttes eelmisel neljapäeval istet Soome presidendi Tarja Haloneni kõrval, kes oli oma homme algava Eesti riigivisiidi eel külla kutsunud mõned siinsed ajakirjanikud, tundus see kindlalt tähtsaim küsimus.

Halonen tunnistas, et 1990-ndate kriis õpetas Soomele nii mõndagi. „See kogemus õpetas meile, mis olid meie ühiskonna nõrkused neil päevadel,” rääkis president. Näiteks tehti muudatusi Soome pangandus- ja finantssüsteemis. Samamoodi oli Haloneni meelest õige käik, et hoolimata rasketest oludest jätkati panustamist projektidesse, mis hiljem on saanud Soome uue majanduse lipulaevadeks. Näiteks Nokia. „Me olime piisavalt kannatlikud, et nende projektidega edasi minna. Samuti arvan, et Soome perekonnad mõistsid, et nad peavad oma rahaasjadele mõtlema pisut pikemas perspektiivis.”

Kuid siis võttis Haloneni jutt mõtlikuma tooni. „Kui rahvusvaheline rahanduskriis maandus Euroopasse, ütlesid kõik, et me ei korda neid vigu ja me oleme neist õppinud. Kuid mulle tundub, et teatud tahud on ikkagi alahinnatud.” Mis siis on tööpuuduse peamine lahendus inimese tasandil? „Mul on ammune ütlemine ja ma arvan, et see peab siiani paika. See on haridus, haridus, haridus,” sõnas Halonen. Ja küsimus pole noortes, sest neile pakub iga ühiskond alati parasjagu „kõige moodsamat ja efektiivsemat” haridust, mida osatakse anda. Küsimus on tööealiste inimeste pidevas harimises. „Me peame pidama meeles, et suurem osa meie tööjõust on need inimesed, kellel on vanamoeline haridus.”

„Sealt tulevad küsimused nagu elukestev õpe ja see, kuidas me saame hoida inimesi aktiivse ja huvitatuna töötamaks oma elu jooksul rohkem. See on kontseptsioonina lihtne, kuid et seda kõike teha, on vaja muidugi palju koostööd ühiskonna eri sektorite vahel.”

Ei meenu, et Eesti poliitikud oleksid suutnud praeguses kriisis nii selgelt ja lihtsalt seletada üht peamist proovikivi tööpuudusega tegelemisel. Ehk vaid Marju Lauristin ja teised teadlased on oma perspektiivse lähenemisega samasugust sõnumit pidevalt edasi andnud.  

Paljud asjad jäävad praegu Eestis valitsuse peamise eesmärgi, euro varju. Mida arvab Halonen Eesti lootusest olla juba järgmisel aastal euroalas? Juba küsimuse ajal ajas ta käe rõõmsalt püsti ja tegi pöial-pihku-žesti. „Peame muidugi ootama ära tavapärase protseduuri. Kuid see on väga lähedal. Ma arvan, et ei paljasta saladust, kui avaldan lootust, et Soome saab lähemas tulevikus öelda sama selgelt ja lühidalt, nagu ma ütlesin ajal, kui taotlesite Euroopa Liidu liikmesust: „Tere tulemast!””  Tervitus tuli Soome presidendilt selges eesti keeles.

Kas tulekul on Ilvese-Haloneni leppimisvisiit?

•• Pole mingi saladus, et Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese ja Soome riigipea Tarja Haloneni läbisaamine on olnud kariderohke. Palju on jäänud suletud uste taha, kuid on olnud ka hetki, kus pinged on avalikult välja pahisenud. Näiteks septembris 2008, kui Halonen viitas Soome riigitelevisioonis, et eestlased kannatavad „postsovetliku stressi” all. Ilves müristas avalikult vastu, et Eesti ei kritiseeri teiste riikide otsuseid ega tegele nende psühholoogilise analüüsiga.

•• Uurimaks Haloneni-Ilvese suhete praegust seisu, sai Soome presidendile visiidi eel tehtud ettepanek nimetada paar-kolm tema arvates teda Ilvesega ühendavat eesmärki ükskõik mis valdkonnast. Halonen jäi vastates väga tagasihoidlikuks. „Te ei oota seda vastust. Minu ja härra Ilvese puhul ei tea seda kunagi,” märkis ta kelmika naeratusega. „Ma pean muidugi silmas, et meil on oma ametlik päevakava,” sõnas ta ja viitas vaid, et arvatavasti räägitakse kohtumisel palju Läänemerega seotud küsimustest.

•• Ilvest teades uskus ta, et palju tuleb juttu ka rahvusvahelistest küsimustest. „President Ilves on neis aruteludes väga loominguline partner. Parem, kui küsite pärast, kuidas see oli.” Näis siis, kuidas riigijuhid end pärast „loomingulisi” arutelusid tunnevad.