Haigelt naiselt võeti tema ainuke sissetulekuallikas

 Tallinlane Merike Einberg on läbi teinud kaks ränka seljaoperatsiooni ja jätkab siiani haigusest tingitud neuroloogilist ravi. Naine seisab viltu, nii et üks jalg on umbes kümme sentimeetrit teisest pikem. „Selline vildakas ma olingi, kui operatsiooni ootasin.  Ja nüüd ka hommikuti. Keha on kange. Võtab oma tund aega, enne kui saab liikuma,” räägib naine.

Pideva valu ja väsimuse tõttu ta tööl käia ei suuda ja tema ainuke sissetulek oli siiani 80-protsendine töövõimetuspension ehk 2998 krooni. Nüüd teatati talle sotsiaalkindlustusametist, et ta on saanud terveks ja seetõttu pension nulliti.

Ametnik inimesi ei uuri

„Neuroloogilised ärajäämanähud puuduvad, võib töötada kergematel töödel soojas ruumis,” põhjendab amet kirjas, millest naine midagi aru ei saa. „Põhimõtteliselt öeldakse, et niikaua, kui sul halvatust ei ole, abi ei saa,” järeldas Einberg.

Sotsiaalkindlustusameti ekspertarst, ainus komisjoni liige, tegi otsuse naise saadetud blankettide alusel, ilma ta endaga kohtumata. Amet töötab alates oktoobrist sotsiaalministri uue määruse järgi, mis on juba pannud tuhanded inimesed oma ekspertiise mitu kuud ootama. Einberg esitas kaebuse sotsiaalkindlustusameti vaidluskomisjoni, mis võib otsustada kuni kolm kuud. Nii naise raviarst, neuroloog kui ka perearst soovitasid tal tungivalt edasi kaevata, sest neile on selge, et naine ei ole võimeline töötama.

Vaidluskomisjoni peaspetsialisti Riina Eha sõnul nemad üldse raviarsti nõusolekut ei küsi. Vaidluse tõttu küsitakse lisaks sotsiaalkindlustusameti neuroloogi ja psühhiaatri arvamust ning jaanuari keskel teeb komisjon otsuse.

„Inimesed tihti ei teadvusta, et pärast operatsioone võib tervis paremaks minna,” selgitas Eha ja lisas, et otsus põhines tõenäoliselt sellel, et operatsioonidest on juba paar aastat möödas, mistõttu peaks inimese tervis olema paranenud.

„Mul läheb ravimitele 500 krooni kuus, kahe kuuga aegub haigekassakaart!” kirjeldas Einberg oma olukorda. „Mul jääb ravi pooleli. Kas mind jäetakse siis lihtsalt piinlema?” küsib naine. Õnneks toetab teda tema 80-aastane pensionärist isa. Naise sõnul halvenes tema olukord omal ajal veel seetõttu, et operatsioone tuli tal pikalt oodata – lausa pool aastat. Aastate jooksul lisandus üks tervisehäda teisele. „On raske pealt näha, kuidas ta valude käes vaevleb,” ütles Einbergi isa, kelle sõnul on tütar iga paari päeva tagant voodis pikali, sest jõud saab otsa.

Eesti Päevalehe andmetel ei ole ka arstid rahul, et nad ei saa enam patsientidega kohtuda ja peavad otsuseid ainult dokumentide järgi tegema – kuid neil on keelatud sellest ajakirjanikega rääkida.

See on kokkuhoid haigete arvel!

•• Patsientide esindusühingu nõustaja Anne Veskimeistri sõnul on kõvasti kasvanud murest murtud töövõimetuspensionäride pöördumiste arv: kes on jäetud pensionist ilma, kellel on seda vähendatud.

•• „See näitab ehedalt, kuhu viib haigete arvelt kokkuhoid — inimeste psüühika nõrgestamisele,” sõnas Veskimeister. „Puudega inimesed on nördinud mõnitamiste pärast puude määramisel — arstliku ekspertiisi komisjonid on võtnud suuna puudeastmete vähendamisele ja töövõimetuste äravõtmisele. Ilmselt jälgitakse uut raha kokkuhoiu poliitikat. Rahvas on väga ärevil, sest see tekitab täiendavat majandussurutist,” rääkis ta. 

•• „Riigi kokkuhoiupoliitika haigete arvel ületab juba igasuguseid piire. Survet avaldatakse majanduslikult kõige nõrgematele. Selle kaugemad tagajärjed toovad riigile kaasa veel suuremaid kulutusi, sest psüühilised ja neuroloogilised probleemid on omavahel tihedalt seotud — kellel on valud seljas, sel kipub ka psüühika käest mi­ne­ma,” lisas ta.

Üleskutse!

Kui teil on samuti tekkinud seoses sotsiaalkindlustusameti uuele süsteemile üleminekuga probleeme ja soovite sellest rääkida, andke sellest palun teada aadressil kadri.ibrus@epl.ee